Raamatulugemisest

Viimase paari nädala jooksul olen lugenud nelja raamatut. Ja viies on käsil. Piinlik tunnistada aga ma ei ole vist viimase kümne aasta jooksul ka rohkem lugenud, kui nüüd kahe nädala jooksul. Pole nagu midagi huvitavat näppu sattunud. Ja pole ka eriti vaeva näinud selleks. Enamasti tähendab raamatute lugemine minu jaoks seda, et peab kas a) raamatukokku minema ja laenutama või b) raamatupoest mõne huvipakkuva raamatu ostma. No ei ole seda tunnet, et teha üht või teist, kuigi raamatukogu oli pikka aega sisuliselt paari maja kaugusel ja peaaegu igas suuremas poes on raamatulett. On vist ka muid variante nagu näiteks sõbralt laenamine…

See kolmas variant on e-raamat. Ma tean, et on olemas e-raamatuid spetsiaalsete e-lugeritega, mis vist ainult spetsiaalses vormingus raamatuid toetavadki (ja igal e-lugeri tootjal on see vist omamoodi; pädevad parandagu) aga nendega mul sügavam kokkupuude puudub. Ja pole ka olnud huvi süveneda sellesse maailma. Kunagi aastaid tagasi kellegi e-lugerit näppisin aga see mingit huvi ei tekitanud, et vot nüüd ostaks endale ka sellise.

Loe edasi “Raamatulugemisest”

Kui rahakott koju ununeb…

…siis šoppamine jääb ära. Võib olla varem jah aga enam mitte. Nüüd on selleks olemas mTasku. Mõtlesin, et proovin ka selle imeviguri ära ja mis mul muud öelda on, kui et mugav ja… toimib. Võibki rahakoti koju jätta. Lühidalt öeldes lisad mTaskusse Selveri partnerkaardi, skaneerid poes iseteeninduspultide juures QR koodi (või viibutad telefoniga kasutades NFC-d), võtad puldi, piiksutad kõik ostud ostukotti ja iseteeninduskassas skaneerid järjekordset QR koodi ning maksad samamoodi telefoni kaudu, sest oled eelnevalt lisanud mTaskusse ka pangakaardi. Tundub keeruline?

Tegelikult ei ole aga aega võtab minu arust sama kaua ehk mingit ajavõitu sellest ei tule. Mõtlen siis seda maksmise protseduuri. Samas võib-olla oli see esimese korra viga ja tulevikus muutun vilunumaks-kiiremaks. Kas ma mTaskut ka kasutama hakkan on iseküsimus, sest ilma rahakotita ma tavaliselt välja ei lähe ja partnerkaardi ja pangakaardi kasutamisega olen harjunud. Ega tegelikult keegi enne sedagi ette ei kujutanud, et mobiil-ID-d võiks hakata kasutama ID kaardi asemel aga täna on see nii elementaarne, et ID kaarti rahakotist ei pea välja võtmagi… Ja mobiil-ID asemel on nüüd Smart-ID.

Mis järgmiseks?

Mis muusikat kuulan, kui parasjagu midagi kuulata tahan?

Aeg-ajalt tööl aga üsna tihti ka kodus mängib mul taustaks mingisugune muusika. Viimasel ajal mingid kindlad lood või artistid. Olen enda jaoks “avastanud” filmimuusika. Ikka päris paljudele filmidele on loodud väga häid tunnusmeloodiaid või lugusid mida võib kuulata ükskõik millal. Nt Ameerika Ühendriikide dirigendi ja helilooja John Williamsi popurrii erinevatest tuntud filmide tunnusmeloodiatest – Jurassic Park, Star Wars, Harry Potter, Home Alone jpt.

Loe edasi “Mis muusikat kuulan, kui parasjagu midagi kuulata tahan?”

Upgrade

Nüüd on see siis tehtud. Väike värskendus sellele blogile. Pikka aega kasutusel olnud wordpressi teema atahualpa vahetasin wordpressi enda teema twenty seventeen vastu. Ehk annab see tõuke rohkem kirjutamiseks? Elame näeme.

Hakkasin mõtlema, et kaua ma olen seda blogi pidanud ja vaatasin, et virtuaal.com veebiserveris, mida ma ka juba aastaid kasutan, on mõned failid aastast 2007. Tõenäoliselt siis sai see pisik alguse. Tookord oli vist domeeniks tanelree.com, millest sai kas 2007 või 2008 loobutud praegu kasutusel oleva teeleht.eu vastu. T nagu Tanel ja teeleht nagu Taneli leht. Või midagi sellist.

Kokkuvõte või kokku võtta?

Sellest on möödas üle poole aasta, kui viimati siin oma blogis sõna võtsin. Tookord kirjutasin puhkusest. Aga nüüd on juba käes uus aasta. Mis siis vahepeal on toimunud? Olen jätkanud jõusaalis enda füüsilise vormi parandamisega. Pisitasa ikka kaalu ka kaotanud, mis on üks minu eesmärkidest. Samas on eesmärkide püüdmine osutunud raskemaks, kui ma arvasin ja lootsin. Nii raske on numbreid väiksemaks saada aga lausa üle mõistuse lihtne on numbreid suuremaks saada. Jalgrattaga sai eelmine aasta sõidetud umbes 1500km ehk vähem, kui üle-eelmine aasta. Loodetavasti see aasta see number muutub, sest nüüd on vahemaad veidi pikemad. Aasta lõpus sai tehtud elumuutev samm ja kolitud Tallinnast ära Keilasse päris oma koju. Kaks kuud hakkab täis saama ja mina olen rahul. Ei kahetse mitte midagi. Naudin täiega ja elu on ilus 🙂

Selline võiks olla kokkuvõte. Aga kas nüüd võtta kokku ja tõmmata sellele blogindusele joon alla või mitte? Mõtlesin, et kirjutan eelmise aasta viimasel päeval siia aga nagu ikka plaaniks see jäigi. Ka peale eelmist, juulikuist postitust, olen mitmel korral mõelnud, et kirjutaks sellest mis keelel ja meelel aga mõteteks need jäidki. Eks ole seda keskkonda juba omajagu aega peetud ka…

Puhkus

Mis saab parem olla puhkusest – ajast, kui saad aja maha võtta ja teha midagi sellist milleks tööajal aega või võimalust ei ole. Mina käisin eelmine nädal näiteks telkimas. Püüan ikka igal suvel mõneks päevaks minna kuskile loodusesse ja panna telk üles, grillida, teha lõket, ujuda, kuulata öösel telgis loomahääli ja varahommikul lindude kauneid meloodiaid ja muidu puhata. Ka see aasta see kõik õnnestus 🙂 Tüüpiline Eesti suvi, kus on päikest ja vihma, tuult ja tuulevaikust. Allpool mõned klõpsud elust-olust-tegemistest Paidra järve kaldal ja Piusal, Rõuges.

Loe edasi “Puhkus”

Puu

Täna saeti lõpuks maha Haaberstis asuv staar-hõberemmelgas, millele oli väljastatud juba mõnda aega tagasi raieluba aga mida ei saanud maha raiuda, sest puukallistajad võitlesid visalt puu maha raiumise vastu. Tulemus? Haabersti hõberemmelgas saeti puukaitsjate silme all maha! Oli ka aeg. Selle remmelga oleks pidanud maha võtma juba mitu nädalat tagasi, mitte laskma probleemil eskaleeruda nii suureks. Kui raieluba oli väljastatud ja see on igati seaduslik, siis puu maha raiumise takistamine on ebaseaduslik, seda enam, et väga paljud asjatundjad on seda puud pidanud väheväärtuslikuks. Nii mitmedki dendroloogid ja arboristid on öelnud, et see paju tee-ehitust üle ei elaks ja varem või hiljem ära sureks.

Veider on see, et aastakümneid ei tundnud mitte keegi selle paju vastu huvi ja alles nüüd, kui see puu jäi ristmiku ehitusele ette, osutus see nii väärtuslikuks, et selle pärast pidi selline klounaad käima. Mina tunnustan politseid, et olukord lahendati. See võttis küll liiga kaua aega aga parem hilja, kui mitte kunagi. Puukallistajad tegid minu silmis oma margi täis. See puu kaitsmine väljus konstruktiivsest dialoogist ja selle asemel oli palagan. Huvitav, mida puukallistajad siis teevad, kui Rail Balticu trassile ette jäävaid kümneid tuhandeid puid hakatakse maha lõhkuma, mõrvama nagu üks inimestest tele-eetris ütles – kas siis ka ronite puu otsa ja teete iga puu juures mitme nädala vältel kino? Vaevalt. See hõberemmelgas oli linnas ja seetõttu sai pidevalt olla pildil – teha seda paju tähtsamaks, kui see oli. Internetis ilmusid puukallistajate persoonilood. Oli see klounaad nüüd seda kõike väärt?

Ise elan ka Haaberstis, mitte kaugel sellest pajust ja ütlen ausalt – minu jaoks ei tekitanud see puu mitte mingisuguseid emotsioone. Jah, kahtlemata on kahju, et selline väärikas puu maha raiuti aga linn peab arenema ja iga puu pärast ei saa areng seisma jääda. Seda enam, et istutatakse uusi puid asemele. Mul akna all on ka mitmed päris vanad kased ja eks nendegi aeg saab kunagi otsa. Samas eks oma õppetund ole see ka kohalikule omavalitsusele, kes enda eksponeerimise asemel peaks tõsisemalt tegelema inimestega suhtlemisele. Paljud sealse trassi äärsed elanikud ei teadnudki, mis neid ees ootab. Eksponeerimise all pean silmas kõikvõimalikke avamisi ja esinemisi, mida korraldatakse. Eks valimised on lähemas ja seetõttu võtsid ka selle paju teemal sõna mitmed poliitikud. Ebaõnnestunult, minu arvates. Kutsuda peaministrit appi puud kaitsma/päästma on lihtsalt naeruväärne…