Väike pühapäevane tšillimine :D

Just nimelt. Tšillimine 😀 Või on hängimine parem? 😀 Midaiganes. Igatahes… Sai täna mindud Kikuga Kaberneeme randa, et ujuda ja päikest võtta. Eelnevalt rikkus järgneva ära üks minu esinevanematest, kes hoiatas mind telefonitsi, et merevesi on “jahe”, kuna nemad kuskil enne laulasmaad (Merimäe rannas?) kogesid seda jahedat vett. Kohapeal selgus, et asi on “jahedusest” kaugel, pigem on vesi jääkülm. Ja nagu õhtul uudist lugedes selgus, siis Kakumäel on veesooja 4 kraadi 😆 No ma pakun, et Kaberneeme rannas oli 10 kraadi. Äärmisel juhul 8 (kuna ma termomeeter ei ole siis võis ka veel vähem olla 😀 )…

Ujumine meres ei tulnud kõne allagi. Sõitsime siis sama targalt tuldud teed mööda tagasi ja külastasime Linnamäe hüdroelektrijaama, kus Kiku püüdis kõrgusekartust trotsida 😉 mis tal ka õnnestus. Vett oli vähe ja nii jäi suurem veemäng nägemata. Jägala joal kohtasime ujujaid, kes hüppasid ka 8 meetri kõrgusest kosest vette – ega mõistus pole enda teha. Kui suund oli linna suunas võetud, soovis Kiku veel korra Jõelähtme kivikirstkalmeid külastada, nii et sai sealgi ära käidud. Ja siis võtsime suuna soojema veekogu äärde – Männiku karjääri. Kuna neid on mitu, siis täpsustavalt ütleks, et seekord sai mindud sellesse, mis linnast väljudes jääb paremat kätt 😉

Minu esivanemad oli seal ees, ujusid, mina tegin sama, Kiku leidis, et vesi oli tema jaoks jahe ja ei tahtnud ujuma tulla. Kuna nälg näpistas, siis võtsime läheduses grilli välja ja grillisime paar tunnikest vorstikesi ja kanašašlõkki 😛 mis kukkusid väga head välja, ainult rohelisest kraamist (kurk-tomat) tundsime puudust, see jäi poest ostmata. Peale grillimist sai uuesti ujuma mindud ja seekord tuli Kiku ka ikka ujuma. Vesi oli 22…23…24 kraadi ja ma arvan, et mingi veerand tundi või isegi 20 minutit sai sulistatud 😛

Peale kõike seda sai linna tagasi tuldud ja kuna Kikul tekkis herneisu, siis käisime Ülemiste taluturul herneid ostmas 😀 Mina ostsin ühe arbuusi kah, mis kusjuures oli täitsa magus, nagu hiljem kodus selgus. Herned maksid midagi 40 ringis seal turul, Ülemiste keskuse sissepääsu juures aga 98 krooni… 😆 Ja välja nägid samasugused 😆

Tore palav päev oli – auto termomeeter näitas enamasti numbreid 30…33 vahel, mõnikord ka paar pügalat alla 30ne. Oleks tahtnud ikka merre ujuma minna aga mis sa teed, kui ilmataat otsustab natuke vingerpussi mängida ja kaarte segada. Loodetavasti ei pea järgmist tšillmist taas aastajagu ootama? 😉

Loe edasi “Väike pühapäevane tšillimine :D”

Kaks ühel klaveril – lihtsalt fantastiline

Rein Rannap ja Mihkel Mattisen, klaverihitte 1L klaveril 2KESI 3ST sajandist 4L käel, Keila kirikus 23. juulil kell 20. Lühidalt ja ühe sõnaga kokku võttes – fantastiline. Milline muusika. Need emotsioonid. Need lood. Raske on kirjeldada seda, kuidas kaks klaverivirtuoosi edastavad nii hingestatult ja mõtestatult lugusid – nemad panevad muusika elama. Kuulad ja jääd mõttesse ja need mõtted rändavad kuskile kaugele kaugele… üles äratab maruline aplaus, mis ei taha kuidagi lõppeda. Nende viimane kontsert, 15nes ja ikka nii värsked 🙂

5 Rannapi enda just sellele kontserttuurile kirjutatud lugu, lisaks Brahms, Možart, Dvoràk, Schubert, Tšaikovski. Muusikat igale maitsele. Lisapalana üks Mattiseni poolt esitatud ja lauldud The Beatles lugu ja ABBA “Money money”, mida alguses ära ei tundnudki ja mida vaadata oli tõeline maiuspala – see teatraalsus ja võiks öelda isegi lapselikkus, mida nad edasi andsid. Rannapi värske “Agnus Dei” (ladinakeelne palve) – teise nimega “Arvo Pärt ööklubis” 😆 – ilmalik muusika, mida Rannap varem pole mänginud – kuna vastavaid lugusid pole olnud – algas mittemidagiütlevalt aga siis kui Mattisen hakkas laulma… Milline üllatus ja kui hea hääl 😯 (ma pole varem ühelgi tema kontserdil käinud ja laivis pole teda kuulnudki). Ja ühe viimase lisaloo ajal läks Rannap salaja oreli taha ja viimased akordid mängis seal – äge. Nad olid ikka korralikult vaeva näinud. Rannapi kiituseks võib öelda seda, et iga tema kontsert on läbi mõeldud ja alati suudab ta millegagi üllatada. Ei ole nii, et lähed kohale ja kuulad lood ära ja lähed ilma igasuguste emotsioonideta koju – sugugi mitte. Seegi kord tundus, et olid kui teises dimensioonis koos kosmoseturistidega, kes turisti einet sõid:

Rannap & Mattisen – “Kosmoseturisti blogi”.

Nalja viskasid kah korralikult, kätemängu sai jälgida suurelt ekraanilt kuhu videoprojektoriga näidati pildi, mida edastas kaamera nende kohalt. Väga hea idee, sest näppude/kätemäng on selline asi, mida tasub vaadata aga mida paraku igast asendist ei näe – nüüd oli see viga parandatud.

Ka “Naiselik pool” on väga ilus lugu. Mulle meeldib 🙂

Loe edasi “Kaks ühel klaveril – lihtsalt fantastiline”

Jamamine domeenimajanduse ümber

On hakkama saadud Avaliku kirjaga Eesti Vabariigi Valitsusele, mille teemaks on ebaõnnestunud domeenireform. Ei hakka seda juttu sealt siia ümber kopeerima täies mahus aga ühe lõigu siiski avaldaks, mis mulle isiklikult meeldib:

Asjaolu 5: EIS valetab

EISi väide: “Tagatipuks on Kautsi sõnul EISi kulud võrreldes teiste ELi riikide samalaadsete organisatsioonidega väiksemad, kui mitte kõige väiksemad.” (Allikas: ekspress.ee)

Oleme teinud tabeli, kuhu oleme koondanud kõigi Euroopa domeenide hinnad koos viitega lehele, kust see hind pärineb. Tabeliga saab tutuvuda siit. Siit nähtub, et Eesti Interneti pakutav hind on kõrgeim Euroopas. Tabelis on mitmed toodud hinnad antud sellised, mida pakuvad vahendajad. Seega on EISi hindadega võrdluses vahe reaalselt veelgi suurem. Meie naabrite hinnad on Läti €10,5, Leedu €14.90, Soome €13. Isegi väga kalli elutasemega riikides nagu Taani on domeeni hind alla 100 Eesti krooni ja Norras €14.95. Siia kõrvale Eestis pakutav hinnavahemik 369EEK/€23,58 (Zone.ee) kuni 1200 krooni aasta (Cemty.ee).

Sellisel tasemel käib siis tänapäeval valetamine. Kas tõesti loodeti, et need hinnavahed ei saa avalikuks? Kui selle ettevõtmise eesotsas on olematu IT taustaga inimene, siis ei saagi asjast head nahka tulla. Mina isiklikult .ee domeeni ei kavatse registreerida. Maksta mingit ülemõistuse suurt tasu iga aasta, samal ajal kui on olemas mitu korda soodsamad alternatiivid, tundub minu jaoks mõttetuna. Aga kellel on raha ja tahtmist nuumata neid asjapulki EISi eesotsas, lasku käia.

Emt ja maksehäireregistri päringud

Juhtusin lugema Delfist seda uudist ja mõtlesin, et tsekkan ise ka E-Seifist järgi kuidas siis lood on nende maksehäiretega minu puhul. Häireid ei leidnud küll aga oli minu üllatus suur, kui selgus, et minu kohta on viimase kolme aasta jooksul mitukümmend korda päringuid teostanud EMT. Huvitav miks?

Ma saan sellest aru kui päring teostatakse asja pärast, näiteks tahan laenu võtta või mingit teenust kasutada. Aga EMT puhul mulle ei meenu, et ma oleks peale kõne ja sideteenuste midagi muud neilt tellinud/kasutanud. Ja iga kuu olen korralikult otsekorralduslepingu alusel kuumaksu maksnud.

Kusjuures jäi silma, et selles e-seifis saab tellida teenuse, mis hakkab siis kisama, kui keegi teostab päringuid. Näiteks saadetakse sms. Maksab 30 krooni kuus ehk umbes 2 eurot (peab harjutama ennast eurodes mõtlema).

Tore, et sellised teemad kajastamist leiavad. Ise poleks küll selle peale tulnud, et uurida kas mõni firma on minu maksehäirete kohta huvi tundnud…

LISA 21.06 – EMT kliendiinfo vastas mulle nii e-posti aadressile kui ka siia blogisissekandele kommentaarina ja need mõlemad on sarnased, nii et e-postile tulnud vastust ma siia kopeerima ei hakka. Põhimõtteliselt mina jään vastusega rahule, sest see on minu jaoks ammendav.

Auto müügis

Ega siis kodulehel saa kuulutamata jätta 😉 Müügis siis minu renoo (Renault Megane Grandtour II), mis mind rohkem kui kaks aastat väga edukalt teeninud on 🙂 Ei saa auto kohta ühtegi halba sõna öelda. Pole kunagi teele jäänud, pole kunagi ükski sõit, ühelgi aastaajal ja ühelgi teel tegemata jäänud. On ruumikas, on ilus (vaataja silmades ;)), sõidab hästi ja pole ka kallis. Uuri järgi @ http://bit.ly/autren07

Ah et miks müügis… põhjused on peamiselt majanduslikud…

Otsad kokku

Ma arvan, et ma lõpetan blogipidamise varsti lõplikult ära. Ma ei näe sellel enam mõtet. Tuuli siia enam ei kirjuta tõenäoliselt ja minagi pole leidnud eriti endas jutusoont. Iga asi saab ükskord otsa…

Nagu anonüümne armastuskiri potsataks postkasti

Nii võiks öelda selle http://sayat.me/tanelr lehekülje kohta. Olgu nende feissbuukide, twitterite ja orkutitega kuidas on aga selle lehe kohta võib öelda – geniaalne. Lihtne võimalus anonüümselt öelda mida hing ihaldab ja pole (eriti) mingit võimalust teada saada kes ütles, kui just tema kirjakeelt, sõnavara vms ära ei tunne. Minu kohta on tagasidet tulnud ja mul pole täiesti ausalt öeldes õrna aimugi kellega tegu…