Kuidas küll õnnestub?

Kaks päeva järjest olen sattunud kohtadesse kus on tulekahju. Eile oli tulekahju Haaberstis maaaluses garaažis. Olin teel koju kui märkasin, et tee ääres seisab rivis kolm päästeautot, kiirabi ja politsei. Päästjatel olid käed-jalad tööd täis – voolikud lahti keritud, hapnikumaskides päästjad sisenesid ja väljusid maaalusest garaažist, igast võimalikust avausest ja ventilatsioonisahtist tuli kirbe lõhnaga suitsu. Pealvaatajaid oli päris palju kogunenud.

Täna sattusin ma umbes kolmveerand nelja paiku mustamäe polikliiniku lähedusse sõitma ja silmasin ühe 16 korruselise tornmaja juures päästeautot. Kui olin jõudnud ennast lähedalasuvasse parklasse sättida hakkas igasugust atribuutikat juurde tulema. Kokku tuli 4 päästeautot, paakauto, redelauto, tõstukauto ja operatiivkorrapidaja. Lisaks 2 kiirabiautot ja kiirabi välijuht ning lõpuks ka tervelt 3 politseiautot. Ja seda põlenud diivani-mööbli pärast, mis ühest aknast välja lennutati. Eks need tornmajad ja üldse kõrged (suure elanike arvuga) ehitised ole tähtsama prioriteediga ja seetõttu sõidab kohale kõikvõimalikku tehnikat. Mõlemal juhul siblisid telekanalite kaameramehed ka juba ringi.

Huvitav kas homme ka kuhugi sarnasesse kohta satun – vaat et ei julgegi homme välja minna niimoodi 😐

Heinakunst

Putukas

Mnjaa… Olen minagi näinud heinast imevigureid. Olen näinud sedagi, kuidas ülikuiv hein “Estonia” teatri laval “kompositsioonina” on olnud (ise sai samal ajal tuletõrje veevoolikutega lava kõrval oldud “juhuks kui”).

Rohkem pilte epidemicfun.com lehel.

Lõuna-Eestis :)

Lõuna-Eesti tripist on juba mitu head päeva möödas ja ma pole jõudnudki siia midagi selle kohta kirjutada. Twitteris sai säutsutud ja kes jälgis, need olid kursis kus me kolasime aga kes ei jälginud, neile väike lühikokkuvõte sellest kuidas mina ja mu sõbrad Lõuna-Eestis ringi kondasime.

Teisipäeval sai kõigepealt Tallinnast Tartusse mindud, seal söögi- ja joogitagavarasid täiendatud. Seejärel põrutasime Võrru, kus käisime Tamula järves ujumas. Vesi oli hea soe ja rannapromenaadi oli kolme aastaga suudetud tundmatuseni muuta (liivaranda katab nüüd muruvaip).

Võrust edasi sai mindud Meenikunno rappa, mis oli igati huvitav, sest varem polnud rabasse sattunud ja kitsast ning kohati pehkinud laudteed mööda turnimine suht umbse ilmaga oli omaette elamus. Korra suutsime matkarajalt kõrvale astuda, sest viidad puudusid ja nii tegime mitmekilomeetrise ringi.

Autot nähes oli rõõm piiritu ja edasi läksime Paidra järve äärde akusid laadima, kus mina nagu tavaks sai, polnud esimest korda. Sai ujumas käidud, vihmas grillitud (mis sai ka tavaks) ja vaadatud kuidas põlised linnavurled püüavad telgis magama jääda 😀 Esimene päev lõppes ja teine algaski nii, et mina olin oma mitmeruutmeetrises telgis üksi (teisel päeval sai seda siiski teistega jagatud), Marek enda omas ja Kiku magas autos… Kui välku lööb, siis pidavat autos turvalisem olema ja noh eks karu(d) oleks meist (minust ja Marekust) kõhu täis saanud kah ja Kikuni poleks jõudnud 😆 See “karu tuleb” teema oli pidevalt päevakorral, sest esimese päeva õhtul tundus nagu keegi liikus telgi ümber ja mulle saadeti teisest telgist smse sisuga “kas kuuled ka kedagi liikumas” 😆

Loe edasi “Lõuna-Eestis :)”

Soojasõlmede läbipesu, torutööd

Pikaajaliste kogemustega santehnik teostab soojasõlmede läbipesu ja erinevaid torutöid Tallinnas ja Harjumaal.

Tiit
56 911 901

KUULUTUS EI AEGU!

Mõtlesin, et kasutan oma enda blogi selliseks reklaamiks, seda enam kui enda pereliikmega tegu ja google armastab mu blogi kah 😛

Puhkus

Täna algab mul puhkus. Kui aus olla, siis ma erilise innuga seda veel kuu aega tagasi ei oodanud, sest siis ma kartsin, et mul pole midagi teha puhkuse ajal. Viimastel aastatel on õnnestunud avastada Eestimaad aga see aasta oleks see jäänud olemata, kui poleks leidnud Kristiinat ja Marekut, kes avaldasid soovi oma puhkuse ajal samuti matkama minna. Nii et seda saabki teisipäevast neljapäevani tehtud. Plaanis on rännata Lõuna-Eestis aga kus täpsemalt, seda hilisemates postitustes. Tõenäoliselt säutsun midagi ka twitteris ja võib-olla isegi kirjutan blogisse, kui läpaka kaasa võtan, nii et tasub jälgida 😉

Kui matkalt tagasi jõuan, siis sealt edasi on kõik veel lahtine. Tõenäoliselt püüan puhata, vaadata mida TTÜ minu TULE avalduse kohta ütleb, kui täna õnnestub see esitada (eile sai vorme täidetud ja tunnistusi/diplomeid sahtlitest ja kappidest otsitud) ja käia jätkuvalt ujumas. Võib-olla lähen kuskile veel rändama aga ma ei tea kuhu ja kellega – pole võimatu, et täitsa omapead, sest ausalt öeldes tahaks kodunt eemale saada. Puhkuse teine nädal võib tulla töine aga miks, see on juba teine jutt 😉

Ja ongi vist kõik. See matk on see, mida ma viimased nädalad oodanud olen, sest peale üht teatavat sündmust, mis minu elu on muutnud ja mind hoopis teistesse suundadesse vaatama pani, on leidunud hulk sõpru, kes on mind toetanud ja aidanud rasketest mõtetest ja aegadest üle saada. Kallistan teid kõiki mõttes 🙂 ja muidugi siis, kui reaalselt näeme 😛

Ja lõpetuseks üks tsitaat. “The brightest future will always be based on a forgotten past; you can’t go forward in life until you let go of your past failures and heartaches.”

Just nagu inimesed

Ei hakka tõlkima, lugege ise ja vaadake pilte… 😆

Animals behave just like humans, or should I say that we still behave exactly like animals. No matter how hard we try to move off from nature, it remains in us. Have a look at the second picture below and you’ll see what I’m talking about. It’s absolutely hilarious. I think she’s only missing a cigarette. 😀

Loe edasi “Just nagu inimesed”

Mõne sõnaga folgist

Pilt Viru Folgi 2010 aasta pildialbumist. Sõbrad on jäänud kusjuures päris mitme pildi peale 😉 Tegin ise ka mobla kaameraga mõned pildid aga need ei kannata kriitikat, veel vähem välja panekut 😆 Sai ka ise ka Käsmus käidud, laupäeval, teisel folgipäeval. Kõigepealt kuulasime Žetosid, kes olid väga head (meenus mõne kuu tagune kontsert Tartus Plink-Plonkis) ja seejärel Kukerpille, kes olid samuti oma vanas klassikalises headuses. Viru Folgi kohta võib öelda ma arvan julgelt, et tegemist on Eesti aga miks mitte ka Põhjamaade mõistes igati arvestatava ja asjaliku folgipeoga. On mida kuulata, mida nautida ja seda kogu perega. Minule jättis see folk väga hea mulje nii korraldusliku, kui ka sisulise poole pealt ja kui ajakirjandust lugeda, siis ma pole ainus 🙂

Seekord sai külastatud ainult üht päeva ja kaht kontserti, vastupidiselt üle-eelmisele aastale, kui sai algusest lõpuni kohal oldud. Aga see-eesti oli sel aastal uuenduslikult Folgi TV tehtud ja sai mitmeid kontserte ja ülesastumisi jälgida interneti vahendusel. Natuke hakkis kohati ja tundus, et vaatajaid-kuulajaid on rohkem kui ribalaiust aga need interneti ülekanded ongi sellised. Ja ega siis neti vahendusel seda feelingut kätte saa. Selleks peab ikka kohapeale minema 🙂

Huvitav kas mõni blogi lugeja ka külastas Viru Folki? Mina pole Viljandi Folgil käinud – kas seda ja Viru Folki saab võrrelda ja mis neil erinevust/sarnasust?