Meelva metsamaja külastamine

Eelmise, 2009 aastanumbri sees (täpsemalt 26 vastu 27 detsembrit) sai külastatud RMK Meelva metsamaja, millest polegi siin veel juttu teinud. Tegemist on siis majakesega metsa sees, kus on olemas kõik võimalused puhkamiseks. Puudub elekter, millest tegelikult puudust ei tunnegi (küünlad andsid palju valgust). Pole ka vett (järv on läheduses) aga seda saab kaasa võtta. On pliit ja kamin, milles saab sooja teha (sai puid lõhkuda, mida polegi ammu teinud). Selles suhtes meil vedas, sest enne meid oli seal seltskond, kes korralikult olid maja kütnud. Sellega sai ka ise tegeldud.

Mida seal majas ja lähiümbruses on küllusega – rahu ja vaikus. Kuskil miskit kuulda pole, keegi ringi ei kõnni ehk ainult sina, mina ja emake loodus 😉 Jäime kokkuvõttes väga rahule. Maksis küll Jakobsoni seal olemine aga vähemalt oli kõik puhas ja korras, mis on ju tegelikult oluline (mustuse ja laga sees ei taha keegi olla). Külalisteraamatust lugesime ka varasemate külaliste kohta ja kõigi sissekanded olid väga positiivsed 🙂

Kindlasti tahaks veel minna, kas siis sinnasamasse (sest järve juurde ei jõudnudki, lund nii palju) või siis kuskile mujale, sest neid metsamajasid on Eestis rohkem. Mõned klõpsud kah.

Toredat jõuluaega kõigile

Jõulud on see aasta valged. See kõigi inimeste üks suurimaid soove on täitunud 🙂 Mina käisin täna vanematega surnuaial ja Keila kirikus, varsti hakkame jõulupraadi sööma. Homme sean sammud Tartu poole. Ülehomme läheme RMK metsamajja, et natuke talvise loodusega tutvust teha. Loodetavasti on seal vahva 😉

Krõbe

Eile andis ilm natuke tunda, et on talv kätte jõudmas aga tõsisemalt oli seda tunda täna hommikul. 15 miinuskraadi polegi nagu see aasta akna taga näinud. Õnneks on natuke ikka maa ka valge siin Tallinnas. Linnas olid kõik autojuhid väga ettevaatlikud, kuigi suuremad tänavad olid soolamärjad. Kvartalisiseste teedega on muidugi teine lugu, saab uisutada. Samas inimesed, kes nädalavahetusel kaugemal olid, on öelnud, et ega seda lund eriti mujalgi rohkem pole. Täna surnuaial käies (ühe vanaema teine surma aastapäev täna) oli seal siiski lund korralikult. Hommik algas igatahes sellega, et püüdsin auto tuuleklaasi jääst puhtaks saada. Väga tihke jää oli ja mitte ainult väljaspool vaid ka seespool. Töö juures pikema staažiga kolleeg soovitas jalamattide alla ajalehed panna. Et see imab niiskust. Polnudki sellest varem kuulnud. Eks vaatab nüüd, kas on kasu kah. Aga tore, et see külm lõpuks kohale jõudis. Lund võiks kah veel tulla, nii 30…40cm. Ja püsida ikka vähemalt järgmise nädala lõpuni 😉

Vihmane nädalavahetus

Sai käidud taas Tartus. Viimati käisin seal oktoobri lõpus, siis kui Tuuli sünna oli. Eile käisime Taevaskojas ja just sel ajal oli ilm normaalne. Seal oli ka üks kevadel üles pandud putukate pesa, mille nüüd ära korjasime. Koer oli kah kaasas. Täitsa mõnus oli põlismetsas jalutada ja nautida värsket õhku. Vett oli kah palju. Ja õhtul sai lihtsalt niisama oldud.

Täna käisime Lõunakeskuses, mis on nüüd pea sama suur kui Rocca Al Mare keskus Tallinnas. Tuuli soovis kampsunit ja seda me seal otsisimegi, paraku ei leidnud. Ahhaa teaduskeskuses käisime kah. Seal tutvustati erinevaid lõhnasid, mis oli väga huvitav. Minul ajas see pea valutama, sest väga vängeid lõhnu ma ei kannata.

Tagasi koduteel juhtus Kose kandis see õnnetus. Mina kuulsin sellest Sky+ vahendusel tükk aega enne ja võtsin jala gaasipedaalilt. Korduvalt öeldi, et tee on kinni aga tegelikult oli ümber suunatud. Ei teagi miks see õnnetus juhtus, sest Mäost Tallinnani olid teeolud minu arust vaat et ideaalsed – kuid ja nähtavus ok. Kas tehti mingi hulljulge möödasõit? Eks paistab… Aga siis kui tee neljarealiseks muutus uhas minust mööda 3 vilkurites kiirabiautot. Nii et kannatanud viidi haiglasse. Kurb… Mina ei saa aru miks seal juhtub pidevalt õnnetusi. Olen mööda Tartu maanteed korduvalt sõitnud ja minu arust on see tee nagu iga teinegi. On pimedaid kurve aga nendes ei hakata mööda sõitma ju, see on elementaarne.

Loe edasi “Vihmane nädalavahetus”

Töötav olgu rahul

Sest kui lugeda seda artiklit mõtled, et endal on veel hästi läinud, kuigi palk on poole võrra väiksem masu tõttu. On töökoht ja mingigi sissetulek. Parem, kui mitte midagi. Samas on kahju, et need, kes on (suure) osa oma elust tööd teinud ei saa riigilt mõistlikku tuge, kui töökoht on kadunud. Misjaoks sa neid makse maksad… Nii mõnedki olid siiski positiivsed ja nägid lootuskiirt. Ja tean oma tutvusringkonnast mõnda inimest, kes on mõned kuud riigi toel töötuna püsinud ja siis ka lõpuks tööd leidnud. Mis siin ikka muud lisada – kohas kus ise töötan töötas veel eelmise aasta lõpus 180 inimest. Ja nüüd on alles 85…

Lõppastmekoolitus tehtud

Täna sai siis käidud nii libedasõidul kui ka hiljem säästlikul sõidul. Säästliku sõidu kogukilometraaži ei oska öelda aga keskmiseks kiiruseks sain 35 km/h ja keskmiseks kütusekuluks 6,5 l/100km, mis mõlemad olevat väga hea tulemus. Nii et sõiduõpetaja-instruktor jäi minuga rahule. Sai sõidetud peamisel mustamäel ja kella kolme paiku pärastlõunal, nii et ummikuid eriti polnud. Oma autoga ma pole nii head tulemust saanud aga ega ma pole eriti spetsiaalselt järginud kah. Põhinõuded olid ikkagi sõidukiiruseks 50 km/h, pöördeid ei lase üle 2000 p/m, valgusfoori jm kohalt stardid reipalt (nii nad ise räägivad) ning käike vahetad 1, 2, 3, 5 (või 6 kui juhtub ka selline käik olema) nii et 4s käik jääb vahele. Sedamoodi olen ma ka kogu aeg sõitnud. Neljas käik on minu jaoks suht-koht kasutu ja seda kasutan ikka väga harva.

Käisin linnas dokumente kah vormistamas. Homme lähen uut arstitõendit nõutama (kuna eelmine aegunud) ja siis neljapäeval ARKi. Ja lõppastmekoolituse sooritasin OÜ Autosõit. Minu poolt neile au ja kiitus, sest õpe oli professionaalne, sisukas ja kasulik 😉