Vaktsiinipassiga või -passita?

Käisin eile Viinistu katlamajas vaatamas Draamateatri etendust “Talupojad tantsivad prillid ees“. Etendusel polnud viga, kuigi oma olemuselt oli see paras palagan. Tundus kuidagi pikaks venitatud ja arusaamatute vaatustega. 3 tunni ja 20 minuti asemel oleks vabalt hakkama saanud kahe tunniga. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Idee poolest oleks pidanud uksel kontrollima vaktsiinipassi olemasolu ja kehtivust aga reaalsuses keegi selle vastu huvi ei tundnud. Piirduti visuaalse kontrolliga, et sul on mingi paber aga mis paber, see rolli ei mänginud. Vabalt oleks saanud kellegi teise vaktsiinipassiga sisse. Tekkis küsimus – milleks reeglid, kui keegi neid ei täida?

Mingist ventilatsioonist seal vanas katlamajas pole mõtet rääkida, õhk ei liikunud – kõik need sajad inimesed olid 3h külg-külje kõrval koos. Kusjuures, kui piletid said mõned kuud tagasi ostetud, siis oli võimalik pileteid osta 2+2 stiilis – 2 kohta täis, 2 tühi, siis 2 täis ja nii edasi. Aga eile tundus, et ka need “tühjad” kohad olid täis müüdud. Tekkis veider olukord – minu kõrval istus ühest paarist, kes tulid koos üks inimene, siis nende vahel oli kaks võõrast ja siis teine inimene paarist. Ehk et inimesed, kes tundsid teineteist ei saanud istuda kõrvuti, vaid nende vahel olid veel võõrad. Ja no millised pingid seal teatris olid – plastikust aiatoolid. Vot sellised. 3h sellisel istuda, jube ebamugav minu arvates.