Raudtee ületamine jalgrattal

Hiljutise kurva uudise valguses, kui jalgrattal raudteed ületades hukkus tuntud näitleja Jüri Aarma, hakkasin isegi mõtlema raudtee ületamise ohutusele ja enda senisele käitumisele. Tundub, et raudteeohutuses on probleeme ja seda tunnistavad ka vastavad ametkonnad. Mis mind viimase artiklil osas mõtlema pani, on artikli viimases lõigus TTJA seisukoht:

Raudteeülekäigukohta tuleb ületada jalakäijana ning raudteed ülekäigukohalt ületades tuleb alati rattalt maha tulla enne raudteeülekäigukoha ette paigaldatud tõkkeid.

Milline seadus niimoodi kohustab käituma? Üks asi on terve ja kaine mõistus, loogiline mõtlemine, mille järgi peaks käituma aga teine asi on seadus, mis idee poolest peaks panema konkreetsed piirid või käitumisjuhised paika. Mina liiklusseadusest sellist paragrahvi ei leidnud, kus üheselt mõistetavana oleks öeldud, et raudteeülekäigukohta tuleb ületada jalakäijana, mitte jalgratturina.

Aga vaatame seadusepunkte lähemalt.

Liikluseadus § 2.
99) ülekäigukoht on sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites või robotliikuriga, kuid jalgratturil, tasakaaluliikuri juhil ega robotliikuril ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, tasakaaluliikuri juht või robotliikur ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat ja robotliikuriga ühtegi eelnimetatutest;

Räägitakse ülekäigukohast aga liiklusseaduses ülekäigukoht raudtee ületamisest ei räägi. Kehtiks justkui ainult sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamisel. Paksus kirjas kirjutatu käib jalgratturi kohta.

§ 19. Liikleja kohustused raudtee ületamisel

(1) Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti tähelepanelik. Nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, tuleb sellele teed anda. Liikleja peab arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi.

(2) Liikleja ei tohi raudteed ületada:
1) foori keelava tule korral, sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist;
2) sulguva, suletud või avaneva tõkkepuu korral, sõltumata foorituledest;
3) reguleerija keelava märguande korral;
4) viivitades.

Taaskord mitte sõnagi jalgratturist. Tõsi, kui me vaatame kes on liikleja, siis peaks jalgrattur liikleja alla käima:

 27) liikleja on isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina;

Mis keelab jalgratturil sõitmise on liiklusmärk 321 “Jalgratta sõidu keeld” keelab jalgratta, mopeedi ja pisimopeedi liikluse.

 

 

Sellist märki võib kohata näiteks Tondi raudteeülekäigul. Sellemärgi korral tuleb jalgrattalt maha tulla ja raudtee ületada jalakäijana.

Tondi raudteeülekäik

Aga Keila-Haapsalu maantee raudteeülekäigul sellist märki ei ole. Antud ülekäiku olen mõned korrad ületanud ja alati rattal sõites. Selline märk on nt Sauel päris mitme ülekäigu ees. Sellist märki ei ole aga Kivimäel – ülekäik1 ja ülekäik2. Google streetview vaated on päris mitu aastat vanad ja tänasel päeval võivad korrektsed märgid juba väljas olla.

Veerenni raudteeülekäigul neid märke ei ole – video artiklis. Ühest küljest öeldakse, et pead rattalt maha tulema aga teiselt poolt miski sind selleks ei kohusta, kui just korrektset liiklusmärki ei ole kasutatud. Ja ega märgi olemasolu ka veel ei aita, kui seda märki ei tunta. Torupiirded pigem võtavad tähelepanu ära ja ei takista jalgrattal raudtee ületamist. Ma ei ole kindel kas ka foorist oleks abi, sest kui vaatame tavapärast fooriga raudteeülesõitu, kus tõkkepuud ei ole, siis päris sageli sõidavad autojuhid punaste vilkuvate tulede korral raudteest üle, sest “aga rongi ju ei tule”. See võib ka jalakäijate puhul juhtuda. Võib-olla peaks lisaks foorile olema ka tõkkepuu, mis füüsiliselt takistab raudteele pääsu. Nende kallal võidakse jällegi vandaalitseda.

Raudtee ülekäik Hollandis

Ideaalne variant oleks tunnel, et samatasandilist ristumist poleks aga eks see jääb tõenäoliselt raha taha ja tõenäoliselt ei suudetaks igat viimast kui ühte ülekäiku tunnelisse viia. Samas populaarsemad ja ohtlikumad võiks küll tunnelisse viia. Raudtee ohutust üritatakse tagada ka raudtee tarastamisega, mis ohutuse seisukohast on mõstlik aga mugavuse seisukohast on tülikas, kui peab ilmatuma pika ringi tegema, et raudteed saaks ületada.

Kui mõtlen enda käitumise peale, siis näiteks Sauel ja Hiiul olen raudteed ületanud jalgratta seljas, kuigi märk seda ei luba. Tondil samas olen rattalt maha tulnud, sest seal ongi raudtee ületamine ebamugavam. Rattalt olen maha tulnud ka Järvel. Võib-olla peaks alustama sellest, et varustama kõik ülekäigud “Jalgrattaga sõidu keeld” liiklusmärgiga ja tutvustama seda märki laiemalt – nt mõnisada meetrit enne ülekäiku ja seda märki panna silt “ = jalgrattaga sõidu keeld”. Lisaks siis ka üldisem liiklusohutuse tagamine – foorid ja tõkkepuud ohtlikumatel ülekäikudel.

 

Lisa kommentaar

See lehekülg kasutab Akismeti spämmiga võitlemisel. Vaata kuidas sinu kommentaari töödeldakse.