Tõprakari

Delfi – Vandaalid rüüstavad RMK puhkekohti.

Vot selline asi ajab ikka vihale küll 👿 Olles ise RMK puhke- ja telkimiskohtades käinud, siis tean kui vahvad need on. RMK inimesed näevad NII PALJU vaeva, et inimesed saaksid puhata, lõõgastuda ja grillida ja mis kõige tähtsam – teha seda TASUTA. Selliste rüüstamiste tulemusel võidakse need võimalused ju kaotada 😡 Kas need tõprad selle peale ei mõtle? Kui kätte saaks, siis teeks nende inimeste enda varale sama. Loodetavasi tuleb see kõik neile mitmekordselt tagasi. Millegipärast arvan, et rüüstajateks on (purjus) venelased…  Kindel ei saa olla sest on ka eestlaseid kes ei oska vara hinnata… 🙁

Hellik ja tutik jalutasid käsikäes üle niidukähariku*.

Ka Eestis leidub puhast kulda!

Nõnda algas selle suve kõige ladinakeelsem osa. Floristika praktikum.

Kuna K on juba oma praksist päris põhjaliku ülevaate teinud ja enamus asju oli meil ka samamoodi, siis lisan juurde veel oma nägemuse;)

Ma ootasin seda praktikumi, aimates ette, et tuleb midagi head, ja ma ei pettunud. Esimesel päeval oli küll tunne, et ees ootab tohutu töö ja rabelemine ning teise päeva peavalu ja kehv enesetunne ei olnud just lootustandvad. Aga kui samblad vastatud said, läks kõik juba paremini. Selleks ajaks olin ka aru saanud, et kiirustada ja rabelda polegi tarvis (nagu enamustes praktikumides on), vaid rahulikult tehes jõuab ilusti valmis. Sel juhul muidugi vaba aega ei jää, aga kas seda ongi õppelaagri puhul vaja? Loe edasi “Hellik ja tutik jalutasid käsikäes üle niidukähariku*.”

Puhkuse ootuses

Ma ootan puhkust. See aasta olen selle planeerinud (nagu ka eelmisel aastal) augusti. Eelkõige sellepärast, et Tuulil on juulis praktikad ja siis pole aega ning mahti kuskile minna. Sel nädalavahetusel saab korra andineemel käidud aga juulis ja vist ka enne puhkust rohkem ei näegi 😕

Puhkuse ajal tahaks minna loodusesse. Eelmine aasta sai käidud Ida- ja Põhja-Eestis ning Saare-, Hiiu- ja Muhumaal. Sai käidud paljudes ilusates kohtades. See aasta tahaks jõuda kas Lääne- või siis Lõuna-Eestisse. Kuna praeguseks on selgunud, et augusti keskpaigaks on mind ja Tuulit kutsutud Saaremaale pulma :P, siis tõenäoliselt peab oma puhkuseplaanid selle järgi seadma.

Loe edasi “Puhkuse ootuses”

Summ…summ…summer…

Möödunud laupäeval sai käidud kah Õllesummeril. Muidu kindlasti tore üritus ainult, et ise õlut ei joo 😆 Siis oli seal lihtsalt vaatamise rõõm, kuidas teised joovad. Aga tegelikult sai mindud sinna hoopis sellepärast, et Laululahingu koorid laulsid Poplaulupeol. Esitasid enamikke tuntud lugusid, päris vahva oli. Artur Rassmann esitas koos kooridega seal nii võimsalt rockipala – Sa haara kinni mu käest, et publik pidi hulluma. Punkti üritusele pani viimase loo ajal alanud hirmus paduvihm. Kui enne seda püüdsid vapramad lava ees ja laulukaare esimeste ridade juures püsida, siis suurema vihma ajaks jooksid kõik kõrgemale. Ma usun, et sedasorti rahvaürituste edukuse tagab ilus ilm. Kui ikka vihma sajab, siis pole mingit isu patseerida seal.

Uskumatu pohhuism

Eile oleks võinud kolmapäevane õnnetus raudteel korduda, kui kaks töölist surma said. Uudis siin – Postimees – Toivo Kaur: mis toimub Edelaraudteel? Uskumatu pohhuism ja vastutustundetu käitumine dispetseri ja teiste asjapulkade poolt. Raudtee, lennundus, laevandus, bussindus… need on kõik minu arust äärmiselt vastutusrikkad valdkonnad, kus nii juhtidel (kaptenitel, pilootidel jt), kui ka kõigil taustajõududel on väga tähtis roll. Tekib küsimus, mille eest need bossid seal palka saavad? Kas selle korralageduse eest keegi vastutab ka? Kas keegi kaotab töö, sest kaks inimest sai ju surma? Või öeldakse, et see oli lihtsalt õnnetus?

Ma ei tea kas nii oli aga vanemad räägivad mul, et kui vene aeg oli ja selline asi juhtuks, siis päid lendaks… Juhid võeti pikema jututa postilt maha. Aga nüüd kehtib kollektiivne vastutus – kõik vastutavad aga tegelikult ei vastuta mitte keegi… masendav…

Lisaks: Delfi – Vedurijuht õnnetuse kohta: kõik käis kiiresti. Delfi – Vedurijuhid: Edelaraudtee käitumine on kuritegelik.

Jääaja emotsioonid

Esmaspäeva õhtul sai käidud Coca-Cola Plažas vaatamas Jääaja kolmandat osa (Jääaeg 3: Dinosauruste kättemaks; Ice Age 3: Dawn of the Dinosaurs). Seekord sai valitud selline seanss ja saal kus nimetet filmi näidati 3D-s. Anti spetsiaalsed prillid, millega nägid ekraanil toimuvat kolmedimensioonilisena. Efekt oli täitsa olemas. Aeg-ajalt tundus nagu tegelased oleksid vahetult kinoekraani ees. Eriti hästi tuli see efekt välja siis, kui keegi jooksis “kaamerale vastu” ehk lähenes ekraanile. Siis oli küll tunne, et nüüd kohe-kohe maandub kinosaalis 😀 Võib teinekordki minna 3D seansile. Saalist väljudes oli topeltkontroll ja kinotöötajad korjasid hoolikalt kõik prillid kokku, kuigi ega sellega kodus vist midagi teha poleks kah… Loe edasi “Jääaja emotsioonid”