Mõnikord harva tuleb ette selliseid toredaid päevi, kui ei ole mingit väsimust ega häirivaid tegureid. Ja kui ka häirivaid tegureid on, siis need ei häiri. Need üksikud päevad, kui tunned, et teed midagi asjalikku, või vähemalt midagi, mis võib hiljem asjalikuks osutuda.
Teisipäeval käisin juhendajaga püünispesi üles panemas. See oli esimene päev, kui oli tõesti soe ilm ja mitte ühtegi pilve polnud taevas. Päris palav oli isegi vahepeal, aga see ei häirinud absoluutselt. Lõpuks ometi on suveilmad ka käes! Või noh mis lõpuks, tegelt on ju maikuu alles.
Aga ma ei arvanudki, et niipalju mahajäätud maju leidub. Muidugi oleneb see ka piirkonnast, ega neid suuremate asulate läheduses eriti leida pole. Aga ülivahva on otsida selliseid maju Eesmärgiga. Ja sealjuures nuputada, kas maja ikka on mahajäätud või mitte. Saviseinad on vist ka selline nähtus, mis on ainult Lõuna-Eestis, aga need on ülihead putukate pesitsuskohad. Ühe saviseina ääres elu lausa kihas, ja ma nägin lõpuks ka oma silmaga kuldherilasi! Seal oli tõesti palju neid, isegi juhendaja otsis võrgu välja ja püüdis mõned. Loe edasi “Tore päev oli”