parian
parian
parian
parian
award-rascally
award-rascally
award-rascally
award-rascally

Ühest võrgust teise

Eile õhtul tegin esimest korda elus tutvust Facbookiga ja minu leiab siit. Seni olen piirdunud Orkutis resideerumisega, sest sellest sotsiaalvõrgustikust (nagu neid kohti nimetataks enamasti) mulle täitsa piisab. Aga paraku on Facebook Eestis populaarsust kogumas ja päris mitmed tuttavad ja sõbrad seal kanda kinnitamas. Muidugi on huvi kah, mis seal toimub ja millega tegu (ikkagi 400 miljonit kasutajat seal). Esmapilgul tundub Facebook mõnevõrra konservatiivsem olevat, eelkõige oma ülesehituse ja kujunduse poolest, kui Orkutiga võrrelda, mis viimasel ajal on kuidagi… hmm… mis hea sõna kasutada… kirjuks muutunud. Aga laias laastus üsnagi sarnased mõlemad, kui võimalusi võrrelda. Saab oma tegevustest ja elust-olust teada anda, saab pilte albumisse lisada, ühineda lehtede või ettevõtmistega, mängida mänge ja noh muidugi ka sõpru ja tuttavaid võrkudes võrgutada.

Siinkohal ütleks, et nendest kahest nüüd piisab minu jaoks. Et pole mõtet kutsuda mind hi5-e või friendsterisse või kuhu iganes veel (neid kohti pole vähe 😆 ). Kui neis kõigis olla, siis kuluks vist terve päev sellega tegelemiseks, parem mitte. Minu jaoks ei ole oluline see, et ma kõigis mõeldavates võrgustikes peaksin olema, sest tegelikult nad kõik suuremal või vähemal määral dubleerivad teineteist. Suurem osa sõpru on hetkel orkutis, mõned paistavad olevat ka Facebookis, samas aeg-ajalt potsatab postkasti kiri kutsega tulla mõnda kolmandasse võrgustikku…

Ja sellest polnud veel vähe. Lisaks regasin ennast ära ka Twitteris ja püüan sealgi säutsuma hakata. Iseasi kuidas see õnnestub, sest enamasti või noh üsna tihti midagi kirjutama hakates, mõtlen, et milleks sellest kirjutada… et see tundub ju mõttetu (sellepärast ma siin üksi blogingi viimasel ajal, Tuulil pole aega kah muidugi selleks). Aga kuna seal saab ainult 160 tähemärki korraga kirjutada, siis on võib-olla lihtsam mõtteid avaldada 😆 Elame, näeme…