parian
parian
parian
parian
award-rascally
award-rascally
award-rascally
award-rascally

Tuulevaiksel õhtul…

Sai eile õhtul käidud kuulamas Jaan Tätte-t tema “Tuulevaiksel ööl” kontserdisarjaga. Mõtlesime, et kui varakult kohale läheme, siis leiame hea koha kust kontserti jälgida aga kui kella 20 paiku kohale jõudsime, siis selgus, et rahvast oli päris korralikult ja tuli aina juurde (ei tea kas inimesed olid aru saanud, et kontsert algab kell 20?). Mina jäin helipuldi juurde üsna keskele, vanemad tahapoole. Olen kuulnud, et olevat ligi 3500 piletit müüdud, senine suurim publikuarv jäänud kloostris 2300 kanti aga kas see tõele ka vastab – ei tea. Igatahes jäi mulle tunne, et kontserdikorraldajad olid kõvasti rohkem pileteid müünud, kui reaalselt kohti oli, sest kloostri varemed olid päris paksult rahvast täis ja internetist kommentaare lugedes sellele loole selgus, et paljud jäid üldse elamusest ilma. 3,5 tundi sai püsti seistud, sellest 2,5 tundi oli kontsert ja pikaks venitasid selle Tätte ja teiste meenutused minevikust.

Tätte muusikast… noh… eks see ole maitse asi. Mõned tema laulud mulle täitsa meeldivad ja kuulan neid, kui tuju tuleb aga seekord sai osaliselt mindud nii “Tuulevaikse öö” pärast, kui ka selle pärast, et kohal olid ka Marko Matvere, Liisi Koikson ja Maarja-Liis Ilus, kes oma vapustava häälega südametesse tungis. Maarja laulis ka ühe Rannapi laulu “Nii vaikseks kõik on jäänud” ja Koikson ühe Tõnis Mäe laulu. “Tuulevaiksel ööl” Matvere ja Koiksoni esituses oli muidugi super ja ka publik sai kaasa laulda, mis ma arvan oli väga ülev hetk. Tore, et selline ilus ja südamlik lugu on rahvale meeldima hakanud.

Kui seda 3,5 tunnist püstiseismist mitte arvestada, oleks soovinud ikka istuvas stiilis kontserdi kuulamist, mida tegelikult see muusika ja need vahepajatused oleks eeldanud, siis võib rahule jääda. Mina viriseda ei taha, sest mulle kontsert meeldis ja see raha läks asja ette aga ma saan aru inimestest, kes on pettunud, sest ei kuulnud või ei näinud artiste või pidid jääma müüride taha. Ilmaga vedas, sest piiskagi ei tulnud taevast alla ja tuultki praktiliselt polnud.

Hetkel ei teagi mis järgmiseks muusika või kultuurielamuseks osutub – kas Viru Folk või Leigo järvemuusika. Pigem Viru Folk, sest see on lähemal kui Leigo aga kindlalt pole veel midagi otsustanud.