parian
parian
parian
parian
award-rascally
award-rascally
award-rascally
award-rascally

Puhkus

Täna algab mul puhkus. Kui aus olla, siis ma erilise innuga seda veel kuu aega tagasi ei oodanud, sest siis ma kartsin, et mul pole midagi teha puhkuse ajal. Viimastel aastatel on õnnestunud avastada Eestimaad aga see aasta oleks see jäänud olemata, kui poleks leidnud Kristiinat ja Marekut, kes avaldasid soovi oma puhkuse ajal samuti matkama minna. Nii et seda saabki teisipäevast neljapäevani tehtud. Plaanis on rännata Lõuna-Eestis aga kus täpsemalt, seda hilisemates postitustes. Tõenäoliselt säutsun midagi ka twitteris ja võib-olla isegi kirjutan blogisse, kui läpaka kaasa võtan, nii et tasub jälgida 😉

Kui matkalt tagasi jõuan, siis sealt edasi on kõik veel lahtine. Tõenäoliselt püüan puhata, vaadata mida TTÜ minu TULE avalduse kohta ütleb, kui täna õnnestub see esitada (eile sai vorme täidetud ja tunnistusi/diplomeid sahtlitest ja kappidest otsitud) ja käia jätkuvalt ujumas. Võib-olla lähen kuskile veel rändama aga ma ei tea kuhu ja kellega – pole võimatu, et täitsa omapead, sest ausalt öeldes tahaks kodunt eemale saada. Puhkuse teine nädal võib tulla töine aga miks, see on juba teine jutt 😉

Ja ongi vist kõik. See matk on see, mida ma viimased nädalad oodanud olen, sest peale üht teatavat sündmust, mis minu elu on muutnud ja mind hoopis teistesse suundadesse vaatama pani, on leidunud hulk sõpru, kes on mind toetanud ja aidanud rasketest mõtetest ja aegadest üle saada. Kallistan teid kõiki mõttes 🙂 ja muidugi siis, kui reaalselt näeme 😛

Ja lõpetuseks üks tsitaat. “The brightest future will always be based on a forgotten past; you can’t go forward in life until you let go of your past failures and heartaches.”