parian
parian
parian
parian
award-rascally
award-rascally
award-rascally
award-rascally

Liblikapüüdjad ja sääsesöötjad

putukasIlmaennustus oli üsna kehvapoolne. Kartsin, et praktikum läheb sellega aiataha. Aga polnudki nii hull. Tartust minnes oli ilm küll väga nutune, aga niipea kui kohale jõudsime, tuli äkitselt päike välja. Instruktsioonid jagatud, tõttasimegi kõik koos putukaid püüdma. Ja ilusat ilma jätkus kuni õhtuni, mis oli väga hea, sest seega saime juba esimesel päeval päris suure osa oma putukatest ja nad said piisavalt kaua kuivada. Järgmistel päevadel juba sadas, aga õnneks olid hoovihmad ja hoogude vahepeal saime ikka mõne putuka kätte. Ja nii üllatav kui see ka pole, saime halbade ilmade kiuste putukad ilusti kokku ja tükk maad rohkemgi kui nõutud, kusjuures ka aega jäi üle. Polnudki nii raske praktikum kui ma arvasin.

väike koerliblikasPraktikumi algul jaotusime kolmeks rühmaks. Meil oli oma punt tegelikult juba enne koos, kuna samade tüdrukutega olime ka planeerinud ühised söögid ja olime ka ühes toas. Kogu praktikumi grupi peale oli ka kaks entomoloogi(lisaks juhendajale muidugi), kes on tõesti väga targad ja tublid. Tekkis küll mõte, et kas minu suunaks on ka tõesti putukad…Julgen väita, et ma tundsin ennas taimepraksis targemana, kui putukates. Mitu aastat noorem Ando oli ka nagu professor meie kõrval, õpetas ja kritiseeris. Ja professoriks teda muide kutsutigi vahepeal 😀 Aga meil vedas, et ta meie laudkonnas oli, sest selle eest, et meie talle süüa tegime, andis ta oma püütud putukaid meile, kui vaja oli. Meil oli nimelt kaks köögitoimkonda, vastavalt sellele, et ööbimiseks oli kaks eraldi maja.

Loe edasi »

Hellik ja tutik jalutasid käsikäes üle niidukähariku*.

Ka Eestis leidub puhast kulda!

Nõnda algas selle suve kõige ladinakeelsem osa. Floristika praktikum.

Kuna K on juba oma praksist päris põhjaliku ülevaate teinud ja enamus asju oli meil ka samamoodi, siis lisan juurde veel oma nägemuse;)

Ma ootasin seda praktikumi, aimates ette, et tuleb midagi head, ja ma ei pettunud. Esimesel päeval oli küll tunne, et ees ootab tohutu töö ja rabelemine ning teise päeva peavalu ja kehv enesetunne ei olnud just lootustandvad. Aga kui samblad vastatud said, läks kõik juba paremini. Selleks ajaks olin ka aru saanud, et kiirustada ja rabelda polegi tarvis (nagu enamustes praktikumides on), vaid rahulikult tehes jõuab ilusti valmis. Sel juhul muidugi vaba aega ei jää, aga kas seda ongi õppelaagri puhul vaja?

Loe edasi »