parian
parian
parian
parian
award-rascally
award-rascally
award-rascally
award-rascally

Unine laupäev

Mõtlesin postitust alustada hoopis sõnadega, et taas sajab lund aga ei saa sest sadu lõppes enne ära 😀 Parem ongi. Aga jah minu jaoks on tegu unise laupäevaga, mida siiski ilmestas päike. Unine sellepärast, et pidevalt on uni peal, samas päeval magada ei tahaks. Et mitte päikesepaistest päris ilma jääda, käisin vahepeal väljas ka. Türisalu panga pealt paistis imeilus vaade merele, mis kuni silmapiirini oli täis mügarikke ehk siis meri on jääs. Inimene oli jää peal imetilluke ja koer justkui kirp 😀 Sealkandis olid teed ka päris kena jää ja kinnisõidetud lumega kaetud aga ma hoidusin ekstreemsustest 😉 Käisin korra töö juures kah, kastsin lilli, sest neljapäeval sai seda vähe tehtud. Ja nüüd tagasi kodus olles, vaatan telekat. Peaks raamatukogust mõne huvitava raamatu võtma 🙂 Oskab keegi midagi head soovitada? Ja kui keegi tahab häid piimakaramelle, siis kaubandusvõrgus on saadaval Rosheni Magusa vahepala nime all “Piima tilk” nimelised kommid, mis on väga mõnusa maitsega 😛 ja suhteliselt soodsa hinnaga ka.

Loe edasi »

Karge

Olgugi, et külma on väljas olnud juba pikemat aega, pole mina veel esimese korruse akna taga näinud numbrit -20. Temperatuurimõõdik peaks olema suhteliselt adekvaatne, sest asub maapinnalt umbes 2m kõrgusel ja varjus. See mis akna küljes on näitab enamasti aiateibaid, sest eks akende vahelt pääseb natuke sooja välja ja selliseid kraade ei näita. Kui enamasti on autos olnud 3…4 kraadi rohkem siis on seal tõenäoliselt -23…-24. Ja seda siis Tallinnas. Ei tea kas auto käima ka läheb (seni on läinud ;))

Üks klõps eilsest ilusast päikesest, mis hommikul paistis otse silma ja õhtupoole piilus majade vahelt 🙂

Päike Haaberstis

P.S 27.01 – Hommikul akna taga näitas kraadiklaas -21 ja autos oli -24. Nii et päris krõbe. Ja nagu Delfi kirjutab sündis ka Tallinna külmarekord.

Igas päevas on killuke päikest

ohakaliblikasHommikul magasin kaua ja ärkasin telefonikõne peale, millest ajendatuna tõttasin arvuti taha. Saime matka asjad arutatud. Hommikul tegelesin putukatega ja äkitselt märkasin, et viimane aeg koeraga välja minna. Äärmiselt ilus ilm oli ja mul tuli ka õnneks pähe fotokas kaasa võtta…

Aga ometi ei tulnud pähe võtta kaasa ühtegi purgikest… Luunja platsil oli täna nii palju liblikaid. Ja kuna ma just putukapraksist tulnud, siis köitis see muidugi tähelepanu. Kahetsesin, et liblikaid hetkel kuidagi püüda ei saanud, seal oli näiteks ohakaliblikas, kes on väga ilus, ja keda mul veel pole. Otsustasin pärast tagasi tulla.

Loe edasi »

Päike, linnulaul ja merevesi

Sel nädalavahetusel saab korralikult puhatud. Eile sai oldud mitu tundi rannas, nii et selg oli pärast valus ehk sai korralikult päikest. Vesi oli ka soe. Õhtul sai grillitud ja pärast päikeseloojangut nauditud 🙂 Tirts oli kah siin, kuigi eile viisin ta Kuusalu – Tallinn bussi peale ja Tallinnast võttis ta suuna Tartu peale. Esmaspäeval algab taas praktika ja seetõttu ei saanud siin kauem olla kahjuks. Peab ju ette valmistuma. Aga sellegipoolest on tore. Täna saab ka rannas lesitud, ujutud ja ka grillitud. Peale lõunat aga võtame suuna juba kodu poole, sest kodus on üks neljajalgne sõber mõnda aega juba üksi. Aga lisaks päikesele, linnulaulule ja mereveele on meile seltsiks ka sõbralik Puhh… 😉 😛

Jaanipäev 2009: tipphetked ja pildid

Paneks siis kirja ka jaanipäeva tipphetked, mis jäid rohkem meelde või pakkusid pikemaks ajaks kõneainet.

  1. Šoppamine Laagri Maksimarketis. Naised poes – tulemus – kõike osteti vähem kui tegelikult oleks vaja olnud. Näiteks joogikraam jäi praktiliselt üldse ostmata ja seda mindi järgmine päev külapoodi ostma.
  2. Kaardilugejad – vahetult Kiideva külla jõudes ei suutnud minu taga istuvad kaarti omavad kaardilugejad õiget teed pakkuda. Isegi telefoni teel Maiaga rääkiv Tuuli sai valesti aru kuhu pidime sõitma, nii et panime õigest teeotsast mööda ja jõudsime kohale ringiga. Ja minul oli muidugi meelest läinud mis teed mööda pidi sõitma olgugi, et Maia oli sellest rääkinud  😆
  3. Kiige lammutamine – 23nda õhtul suutsid tüdrukud korralikult ära lammutada pehkinud kiige, sellel hoogsalt kiikudes. Põiklatt, mille küljes kiik oli kinnitatud, oli nii pehkinud, et murdus. Tüdrukud sadasid alla. Pealtvaatajad lõkke juures vaatasid tumma näoga. Esimene küsimus sündmuskohal – “kas oled elus?” Õnneks keegi viga ei saanud.

    Kliki suurendamiseks

  4. Sääsed. Neid oli palju ja nad olid näljased. Vapramad meist püüdsid “lõhnastamata” vastu pidada.

    Loe edasi »

Jaanipäev 2009

Selle aasta jaanipäev oli teistmoodi. Võiks öelda, et isegi eriline. Seekord sai oldud läänemaal, Kiideva külas, Merekalda talus. Tuuli kursaõde geenitehnoloogist hea sõbranna Maia, kutsus meid enda suvekodusse. Ja seal oli tore. Sai külas ringi käidud, mängitud mitmeid huvitavaid mänge, nauditud üle ootuste ilusat ilma – kogu aeg paistis päike, grillitud ja muidugi naerdud. Nalja sai palju. Ega pikalt ei viitsigi lobiseda… 😀 Natuke väsimust kah peal. Olin kogu aja kaine autojuht, Selge Grupijuht 2009 osaleja kah veel. Eile hommikul oli kell 5 äratus, nii karmid lood talus… Aga tegelikult sai üks Tuuli sõbranna viidud Haapsallu bussi peale. Aga päev varem oli üks sõbranna juba seltskonda juurde tulnud nii et pidevalt oli kohal 6 inimest. 4 tüdrukut ja kaks poissi, sh mina. Ahjah… natuke ekstreemsusi kah. 23ndal kiikusid tüdrukud talu kiige katki. Põiklatt, mille küljes kiik oli, oli nii pehkinud, et murdus. Ja muidugi siis kui parajasti kiiguti… Aga õnneks jäid kõik terveks, samas oli juttu pääääris pikaks ajaks… 😀

Kuigi alguses olin ma natuke skeptiline, siis praktiliselt kohe kohale jõudes see skeptism kadus. Tõesti oli tore. Rõõmsad inimesed ja hea seltskond teeb iga ürituse mõnusaks 😛

Pilte seekord ise ei teinud, nii et sattusin ise kah pildile mõnel korral. Loodetavasti saan fotograafiga kokkuleppele ja mõnda pilti ka siin lähitulevikus eksponeerida 😉