parian
parian
parian
parian
award-rascally
award-rascally
award-rascally
award-rascally

Nii oligi

“Sulgege silmad, kuulake ja kujutlege!
Kujutlege, et lähete reisile Sahara kõrbesse. Kas läheksite sinna üksi?
Kui te olete kõrbes ja kui te parajasti kõnnite, siis mida te näete? Milline on maastik? Milline on taevas? Maapind? Mis värvi? Kas on lõhnasid? Kuidas te ennast tunnete? Rahulolevalt? Ebakindlalt? Rahulikult? Hästi?
Te jätkate kõndimist… te kõnnite veel ja veel. Seejärel te peatute, et silmitseda maastikku. Te näete silmapiiril üht hobust. Hobune on teist 200 meetri kaugusel. Milline see hobune on? Kas ta läheb ära või jääb teie lähedale? Mida te teeks? Mis juhtuks?
Te jätkate kõndimist kõrbes ja mõne aja pärast tõuseb tuul ja  lendab liiv… See on tõeline liivatorm… Mis te siis teeksite?
Torm vaibub. Maastik on jälle täiesti rahulik ja vaikne. Te jätkate oma teed ning mõne minuti pärast te näete enda ees kuubikut, kuubikut keset kõrbe! Kujutage seda ette ja kirjeldage kuubikut… Kirjeldage oma tundeid ja mõtteid. Mis te teeksite?”

Ma avasin silmad ja lahtise akna pealt vaatas vastu suurte silmadega must kass.