parian
parian
parian
parian
award-rascally
award-rascally
award-rascally
award-rascally

Jaanipäev 2009: tipphetked ja pildid

Paneks siis kirja ka jaanipäeva tipphetked, mis jäid rohkem meelde või pakkusid pikemaks ajaks kõneainet.

  1. Šoppamine Laagri Maksimarketis. Naised poes – tulemus – kõike osteti vähem kui tegelikult oleks vaja olnud. Näiteks joogikraam jäi praktiliselt üldse ostmata ja seda mindi järgmine päev külapoodi ostma.
  2. Kaardilugejad – vahetult Kiideva külla jõudes ei suutnud minu taga istuvad kaarti omavad kaardilugejad õiget teed pakkuda. Isegi telefoni teel Maiaga rääkiv Tuuli sai valesti aru kuhu pidime sõitma, nii et panime õigest teeotsast mööda ja jõudsime kohale ringiga. Ja minul oli muidugi meelest läinud mis teed mööda pidi sõitma olgugi, et Maia oli sellest rääkinud  😆
  3. Kiige lammutamine – 23nda õhtul suutsid tüdrukud korralikult ära lammutada pehkinud kiige, sellel hoogsalt kiikudes. Põiklatt, mille küljes kiik oli kinnitatud, oli nii pehkinud, et murdus. Tüdrukud sadasid alla. Pealtvaatajad lõkke juures vaatasid tumma näoga. Esimene küsimus sündmuskohal – “kas oled elus?” Õnneks keegi viga ei saanud.

    Kliki suurendamiseks

  4. Sääsed. Neid oli palju ja nad olid näljased. Vapramad meist püüdsid “lõhnastamata” vastu pidada.

    Loe edasi »

Jaanipäev 2009

Selle aasta jaanipäev oli teistmoodi. Võiks öelda, et isegi eriline. Seekord sai oldud läänemaal, Kiideva külas, Merekalda talus. Tuuli kursaõde geenitehnoloogist hea sõbranna Maia, kutsus meid enda suvekodusse. Ja seal oli tore. Sai külas ringi käidud, mängitud mitmeid huvitavaid mänge, nauditud üle ootuste ilusat ilma – kogu aeg paistis päike, grillitud ja muidugi naerdud. Nalja sai palju. Ega pikalt ei viitsigi lobiseda… 😀 Natuke väsimust kah peal. Olin kogu aja kaine autojuht, Selge Grupijuht 2009 osaleja kah veel. Eile hommikul oli kell 5 äratus, nii karmid lood talus… Aga tegelikult sai üks Tuuli sõbranna viidud Haapsallu bussi peale. Aga päev varem oli üks sõbranna juba seltskonda juurde tulnud nii et pidevalt oli kohal 6 inimest. 4 tüdrukut ja kaks poissi, sh mina. Ahjah… natuke ekstreemsusi kah. 23ndal kiikusid tüdrukud talu kiige katki. Põiklatt, mille küljes kiik oli, oli nii pehkinud, et murdus. Ja muidugi siis kui parajasti kiiguti… Aga õnneks jäid kõik terveks, samas oli juttu pääääris pikaks ajaks… 😀

Kuigi alguses olin ma natuke skeptiline, siis praktiliselt kohe kohale jõudes see skeptism kadus. Tõesti oli tore. Rõõmsad inimesed ja hea seltskond teeb iga ürituse mõnusaks 😛

Pilte seekord ise ei teinud, nii et sattusin ise kah pildile mõnel korral. Loodetavasti saan fotograafiga kokkuleppele ja mõnda pilti ka siin lähitulevikus eksponeerida 😉