Kokkuvõte või kokku võtta?

Sellest on möödas üle poole aasta, kui viimati siin oma blogis sõna võtsin. Tookord kirjutasin puhkusest. Aga nüüd on juba käes uus aasta. Mis siis vahepeal on toimunud? Olen jätkanud jõusaalis enda füüsilise vormi parandamisega. Pisitasa ikka kaalu ka kaotanud, mis on üks minu eesmärkidest. Samas on eesmärkide püüdmine osutunud raskemaks, kui ma arvasin ja lootsin. Nii raske on numbreid väiksemaks saada aga lausa üle mõistuse lihtne on numbreid suuremaks saada. Jalgrattaga sai eelmine aasta sõidetud umbes 1500km ehk vähem, kui üle-eelmine aasta. Loodetavasti see aasta see number muutub, sest nüüd on vahemaad veidi pikemad. Aasta lõpus sai tehtud elumuutev samm ja kolitud Tallinnast ära Keilasse päris oma koju. Kaks kuud hakkab täis saama ja mina olen rahul. Ei kahetse mitte midagi. Naudin täiega ja elu on ilus 🙂

Selline võiks olla kokkuvõte. Aga kas nüüd võtta kokku ja tõmmata sellele blogindusele joon alla või mitte? Mõtlesin, et kirjutan eelmise aasta viimasel päeval siia aga nagu ikka plaaniks see jäigi. Ka peale eelmist, juulikuist postitust, olen mitmel korral mõelnud, et kirjutaks sellest mis keelel ja meelel aga mõteteks need jäidki. Eks ole seda keskkonda juba omajagu aega peetud ka…

Puhkus

Mis saab parem olla puhkusest – ajast, kui saad aja maha võtta ja teha midagi sellist milleks tööajal aega või võimalust ei ole. Mina käisin eelmine nädal näiteks telkimas. Püüan ikka igal suvel mõneks päevaks minna kuskile loodusesse ja panna telk üles, grillida, teha lõket, ujuda, kuulata öösel telgis loomahääli ja varahommikul lindude kauneid meloodiaid ja muidu puhata. Ka see aasta see kõik õnnestus 🙂 Tüüpiline Eesti suvi, kus on päikest ja vihma, tuult ja tuulevaikust. Allpool mõned klõpsud elust-olust-tegemistest Paidra järve kaldal ja Piusal, Rõuges.

Loe edasi “Puhkus”

Puu

Täna saeti lõpuks maha Haaberstis asuv staar-hõberemmelgas, millele oli väljastatud juba mõnda aega tagasi raieluba aga mida ei saanud maha raiuda, sest puukallistajad võitlesid visalt puu maha raiumise vastu. Tulemus? Haabersti hõberemmelgas saeti puukaitsjate silme all maha! Oli ka aeg. Selle remmelga oleks pidanud maha võtma juba mitu nädalat tagasi, mitte laskma probleemil eskaleeruda nii suureks. Kui raieluba oli väljastatud ja see on igati seaduslik, siis puu maha raiumise takistamine on ebaseaduslik, seda enam, et väga paljud asjatundjad on seda puud pidanud väheväärtuslikuks. Nii mitmedki dendroloogid ja arboristid on öelnud, et see paju tee-ehitust üle ei elaks ja varem või hiljem ära sureks.

Veider on see, et aastakümneid ei tundnud mitte keegi selle paju vastu huvi ja alles nüüd, kui see puu jäi ristmiku ehitusele ette, osutus see nii väärtuslikuks, et selle pärast pidi selline klounaad käima. Mina tunnustan politseid, et olukord lahendati. See võttis küll liiga kaua aega aga parem hilja, kui mitte kunagi. Puukallistajad tegid minu silmis oma margi täis. See puu kaitsmine väljus konstruktiivsest dialoogist ja selle asemel oli palagan. Huvitav, mida puukallistajad siis teevad, kui Rail Balticu trassile ette jäävaid kümneid tuhandeid puid hakatakse maha lõhkuma, mõrvama nagu üks inimestest tele-eetris ütles – kas siis ka ronite puu otsa ja teete iga puu juures mitme nädala vältel kino? Vaevalt. See hõberemmelgas oli linnas ja seetõttu sai pidevalt olla pildil – teha seda paju tähtsamaks, kui see oli. Internetis ilmusid puukallistajate persoonilood. Oli see klounaad nüüd seda kõike väärt?

Ise elan ka Haaberstis, mitte kaugel sellest pajust ja ütlen ausalt – minu jaoks ei tekitanud see puu mitte mingisuguseid emotsioone. Jah, kahtlemata on kahju, et selline väärikas puu maha raiuti aga linn peab arenema ja iga puu pärast ei saa areng seisma jääda. Seda enam, et istutatakse uusi puid asemele. Mul akna all on ka mitmed päris vanad kased ja eks nendegi aeg saab kunagi otsa. Samas eks oma õppetund ole see ka kohalikule omavalitsusele, kes enda eksponeerimise asemel peaks tõsisemalt tegelema inimestega suhtlemisele. Paljud sealse trassi äärsed elanikud ei teadnudki, mis neid ees ootab. Eksponeerimise all pean silmas kõikvõimalikke avamisi ja esinemisi, mida korraldatakse. Eks valimised on lähemas ja seetõttu võtsid ka selle paju teemal sõna mitmed poliitikud. Ebaõnnestunult, minu arvates. Kutsuda peaministrit appi puud kaitsma/päästma on lihtsalt naeruväärne…

Jalgrattahooaeg täies hoos

Selle aasta jalgrattahooaeg on täie hooga alanud. Olen saanud alles teist kuud sõita aga juba on kogunenud üle 750km. Tegelikult pole ka imestada, sest korralikke jalgrattateid on päris mitu tehtud mida mööda on lausa lust sõita. Näiteks on valmis saanud Ehitajate tee ja Paldiski mnt vaheline kergliiklustee, mis võimaldab Haaberstist mõnusalt sõita Stroomi randa, kuhu see kergliiklustee välja viib. Juba eelmine aasta valmis Ehitajate tee ja Akadeemia tee vaheline kergliiklustee. Samuti on võimalik sõita Harkust Laagrisse mööda vinget jalgrattateed ja valmimas on ka Paldiski maanteel asuv kergliiklustee Järvekalda teest Tähetorni tänavani – viimast olen paar korda juba kasutanud – korra rühkisin seda mööda üles Harku poole ja mõni päev tagasi tulin seda mööda tagasi. Sealne tõus on päris arvestatav.

Täna sõitsin üht marsruuti pidi, mida mööda olen sel aastal juba sõitnud. Mööda kaht esimest eelpool nimetatud kergliiklusteed pidi Stroomi randa, sealt kunagisele kultuurikilomeetrile, siis sadamasse ja lõpuks sealt Piritale. Ja siis sama teed mööda tagasi.

40km

Loe edasi “Jalgrattahooaeg täies hoos”

Tali tuli tagasi

Selline vaatepilt avanes eile õhtul Andineemel. Maa oli valge. Ja on ka täna, kuigi päike teeb oma halastamatut tööd ja kui mitte täna õhtuks, siis homseks on maa must. Räästad kõikjal tilguvad.20170413_185730

See postitus on siis selle aasta esimene. Ei teagi kuidas nii on läinud, et midagi pole kirjutanud aga ju siis pole olnud jutusoont. Aga ega midagi uut päikese all polegi. Jõusaalis läheb tegusalt. Personaaltreener tegi just uue treeningkava ja nüüd enam-vähem kõik lihased valutavad 😀 Polnudki juba aasta jagu kava muutnud. Millalgi kirjutan sel teemal pikemalt. Jalgratas sai nädal tagasi hooldusesse viidud ja peakski selle sealt ära tooma. Tahaks juba sõitma. Eelmise aasta laeks jäi umbes 1600km, mis harrastaja kohta pole paha. See aasta plaaniks veel rohkem sõita 🙂

20170408_155151

Jõulukaardid ja lõuendid Helevalgest

Saadan juba hulk aastaid jõulukaarte sõpradele ja lähedastele. Kui varasematel aastatel olen kaarte ostnud supermarketist, siis sel aastal otsustasin teha teisiti. Nimelt jäi mulle facebookis silma selline ettevõte nagu Helevalge. Nad teevad lisaks fotolõuenditele, -tapeetidele ja seinamaalingutele ka postkaarte. Mõeldud tehtud. Saatsin neile ühe enda tehtud pildi küsimusega milline see võiks postkaardil välja näha. Juba loetud tundide pärast saadeti mulle e-kirja teel näidis. Ma ei mõelnud pikalt – andsin tellimuse sisse, sest jõuludeni oli sel hetkel umbes nädal ja teades kuidas Eesti Post Omniva töötab tuleb juba varakult oma kirjad teele panna. Mõni päev hiljem olidki postkaardid ilusasti pakituna postkastis. Ja tulemus…

Postkaardid Helevalgest

…üle ootuste hea. Mina olen rahul ja kui aus olla, siis sellist tulemust ma ei oodanud. Tegelikult ma ei osanudki midagi oodata, sest pole varem postkaarte tellinud. Aga see krobeline paber ja see, et tegemist on minu tehtud pildiga lisas minu jaoks sellele kaardile veel rohkem väärtust. Kogu tellimisprotsess ja suhtlus oli väga meeldiv ja tekitas positiivse – klient on kuningas – tunde. Need, kes said kaardi olid positiivselt üllatunud. Ja kuna kaart sai niivõrd hea, siis on plaan tellida sama pilt fotolõuendina seinale. Neid pilte on tegelikult veel, mida näeks suurima heameelega lõuendil…

Nii et mina soovitan Helevalget soojalt 🙂

Kokkuvõtete ja eesmärkide aeg

Käes on aasta viimane päev ja on paras aeg teha kokkuvõtteid nii treeningutest, kui ka panna paika järgmise aasta eesmärgid. 2016 aastal külastasin 191 korda MyFitness Mustamäe jõusaali. Kõige rohkem – 25 korda nüüd detsembris. Novembris ja märtsis käisin jõusaalis 24 korda. 23 korda sai külastatud jõusaali oktoobris. Kõige vähem, 9 korda, külastasin jõusaali augustis – aga siis sai ka üksjagu puhatud. Suvekuudel sõitsin päris palju jalgrattaga – sel aastal tervelt 1500km. Võrdluseks eelmisel aastal sõitsin ainult 300km. Alates veebruarist, kui treenima hakkasin, kuni tänaseni olen kaalust alla võtnud 34 kg, mis on vähem kui ma lootsin aga parem ikka kui mitte midagi 🙂 Aasta lõpu ponnistusi on häirinud pühad ja kuigi olen hoidnud ennast söömise osas tagasi, on kilod visad kaduma.

Detsembri alguses saadeti tööandja poolt regulaarsesse tervisekontrolli ja seal soovitas töötervishoiuarst pöörduda kiiremas korras perearsti poole, sest vere näitajad on halvad. Tegingi seda. Tulemus – vere rauasisaldus on väga madal ja rauadepood on tühjad. Hemoglobiiniga on asjad õnneks enam-vähem kombes. Perearst kirjutas mulle välja rauatablette, mida nüüd pea kuu aega olen võtnud. Jaanuari alguses saab kordusanalüüsidele mindud, loodetavasti on seis parem. Tunda annab see vaimse väsimusena, füüsiliselt on jaksu küll ja veel.

Aasta sportlase karikas oli välk selgest taevast
Aasta sportlase karikas oli kui välk selgest taevast

2017 aasta eesmärkidest? Kaalule astudes tahaks näha kahekohalist numbrit. Praegu on sellest veel üksjagu puudu. Ma usun, et see pole võimatu – peab toitumiskavast ja senisest treeningurutiinist kinni pidama. Ootan juba suve, kui saab jalgratta talvekorterist välja tuua ja vurada Nõmme-Harku kergliiklusteel. Samas on jõusaali külastamine saanud minu elu üheks osaks ja ei kujuta elu enam teisiti ettegi.

Hoian oma motivatsiooni kõrgel lausega – kõik, mida ma jõusaalis teen, teen iseendale 🙂 See meeldib mulle.