Via delfi.

Ujumine meres ei tulnud kõne allagi. Sõitsime siis sama targalt tuldud teed mööda tagasi ja külastasime Linnamäe hüdroelektrijaama, kus Kiku püüdis kõrgusekartust trotsida mis tal ka õnnestus. Vett oli vähe ja nii jäi suurem veemäng nägemata. Jägala joal kohtasime ujujaid, kes hüppasid ka 8 meetri kõrgusest kosest vette – ega mõistus pole enda teha. Kui suund oli linna suunas võetud, soovis Kiku veel korra Jõelähtme kivikirstkalmeid külastada, nii et sai sealgi ära käidud. Ja siis võtsime suuna soojema veekogu äärde – Männiku karjääri. Kuna neid on mitu, siis täpsustavalt ütleks, et seekord sai mindud sellesse, mis linnast väljudes jääb paremat kätt

Minu esivanemad oli seal ees, ujusid, mina tegin sama, Kiku leidis, et vesi oli tema jaoks jahe ja ei tahtnud ujuma tulla. Kuna nälg näpistas, siis võtsime läheduses grilli välja ja grillisime paar tunnikest vorstikesi ja kanašašlõkki mis kukkusid väga head välja, ainult rohelisest kraamist (kurk-tomat) tundsime puudust, see jäi poest ostmata. Peale grillimist sai uuesti ujuma mindud ja seekord tuli Kiku ka ikka ujuma. Vesi oli 22…23…24 kraadi ja ma arvan, et mingi veerand tundi või isegi 20 minutit sai sulistatud

Peale kõike seda sai linna tagasi tuldud ja kuna Kikul tekkis herneisu, siis käisime Ülemiste taluturul herneid ostmas Mina ostsin ühe arbuusi kah, mis kusjuures oli täitsa magus, nagu hiljem kodus selgus. Herned maksid midagi 40 ringis seal turul, Ülemiste keskuse sissepääsu juures aga 98 krooni… Ja välja nägid samasugused

Tore palav päev oli – auto termomeeter näitas enamasti numbreid 30…33 vahel, mõnikord ka paar pügalat alla 30ne. Oleks tahtnud ikka merre ujuma minna aga mis sa teed, kui ilmataat otsustab natuke vingerpussi mängida ja kaarte segada. Loodetavasti ei pea järgmist tšillmist taas aastajagu ootama?

P.S Kui keegi mõtleb, miks siin need postitused ilmuvad, sest ma pidin ju blogimise lõpetama, siis tegelikult ma jätkan sama vaimus ja püüan isegi paremini blogida, sest hakkan tasapisi uut hingamist endas leidma

5 Rannapi enda just sellele kontserttuurile kirjutatud lugu, lisaks Brahms, Možart, Dvoràk, Schubert, Tšaikovski. Muusikat igale maitsele. Lisapalana üks Mattiseni poolt esitatud ja lauldud The Beatles lugu ja ABBA “Money money”, mida alguses ära ei tundnudki ja mida vaadata oli tõeline maiuspala – see teatraalsus ja võiks öelda isegi lapselikkus, mida nad edasi andsid. Rannapi värske “Agnus Dei” (ladinakeelne palve) – teise nimega “Arvo Pärt ööklubis” - ilmalik muusika, mida Rannap varem pole mänginud – kuna vastavaid lugusid pole olnud – algas mittemidagiütlevalt aga siis kui Mattisen hakkas laulma… Milline üllatus ja kui hea hääl (ma pole varem ühelgi tema kontserdil käinud ja laivis pole teda kuulnudki). Ja ühe viimase lisaloo ajal läks Rannap salaja oreli taha ja viimased akordid mängis seal – äge. Nad olid ikka korralikult vaeva näinud. Rannapi kiituseks võib öelda seda, et iga tema kontsert on läbi mõeldud ja alati suudab ta millegagi üllatada. Ei ole nii, et lähed kohale ja kuulad lood ära ja lähed ilma igasuguste emotsioonideta koju – sugugi mitte. Seegi kord tundus, et olid kui teises dimensioonis koos kosmoseturistidega, kes turisti einet sõid:

Click here to view the embedded video.

Rannap & Mattisen – “Kosmoseturisti blogi”.

Nalja viskasid kah korralikult, kätemängu sai jälgida suurelt ekraanilt kuhu videoprojektoriga näidati pildi, mida edastas kaamera nende kohalt. Väga hea idee, sest näppude/kätemäng on selline asi, mida tasub vaadata aga mida paraku igast asendist ei näe – nüüd oli see viga parandatud.

Ka “Naiselik pool” on väga ilus lugu. Mulle meeldib

Click here to view the embedded video.

Ja õhtu lõppes suplusega Tammemäe järves enne Sakut. Vesi oli oma 25 kraadi vähemalt, õhk 19…20 kraadi nii et vees oli parem olla kui kuival maal. Kalda peal pralletasid ka seltskond bussisaunaga – paljad mehepojad hüppasid järve ennast jahutama, muusika rõkkas, tunti ennast vabalt. Hea lõõgastav viis töönädalat lõpetada. Ja taustaks päikeseloojang ning punetav taevas.

Punetav taevas (mobiilikaamera)

Järgmine reede on kavas Tätte ja “Tuulevaiksel ööl”. Loodetavasti pakub seegi kontsert emotsioone ja häid elamusi – eeldused on