Lõuna-Eesti tripist on juba mitu head päeva möödas ja ma pole jõudnudki siia midagi selle kohta kirjutada. Twitteris sai säutsutud ja kes jälgis, need olid kursis kus me kolasime aga kes ei jälginud, neile väike lühikokkuvõte sellest kuidas mina ja mu sõbrad Lõuna-Eestis ringi kondasime.
Teisipäeval sai kõigepealt Tallinnast Tartusse mindud, seal söögi- ja joogitagavarasid täiendatud. Seejärel põrutasime Võrru, kus käisime Tamula järves ujumas. Vesi oli hea soe ja rannapromenaadi oli kolme aastaga suudetud tundmatuseni muuta (liivaranda katab nüüd muruvaip).
Võrust edasi sai mindud Meenikunno rappa, mis oli igati huvitav, sest varem polnud rabasse sattunud ja kitsast ning kohati pehkinud laudteed mööda turnimine suht umbse ilmaga oli omaette elamus. Korra suutsime matkarajalt kõrvale astuda, sest viidad puudusid ja nii tegime mitmekilomeetrise ringi. Autot nähes oli rõõm piiritu ja edasi läksime Paidra järve äärde akusid laadima, kus mina nagu tavaks sai, polnud esimest korda. Sai ujumas käidud, vihmas grillitud (mis sai ka tavaks) ja vaadatud kuidas põlised linnavurled püüavad telgis magama jääda Esimene päev lõppes ja teine algaski nii, et mina olin oma mitmeruutmeetrises telgis üksi (teisel päeval sai seda siiski teistega jagatud), Marek enda omas ja Kiku magas autos… Kui välku lööb, siis pidavat autos turvalisem olema ja noh eks karu(d) oleks meist (minust ja Marekust) kõhu täis saanud kah ja Kikuni poleks jõudnud See “karu tuleb” teema oli pidevalt päevakorral, sest esimese päeva õhtul tundus nagu keegi liikus telgi ümber ja mulle saadeti teisest telgist smse sisuga “kas kuuled ka kedagi liikumas”
Teisel päeval võtsime suuna Jaaniraotu linnuparki (taaskord olin ma seal varem käinud eelmisel aastal) mis on jätkuvalt oma suurepärases headuses. Sealt soovitati minna Lasva veetorni vaatama mida sai ka tehtud ja mis osutus minu jaoks vaat et selle matka üheks pärliks. Vana veetorn on nimelt renoveeritud/remonditud, veepaagi sisse on tehtud kunstigalerii ja katusele tähistaeva ja ümbruskonna vaatamiseks istutatud muru/rajatud vaateplatvorm. Ja trepp laulab. Trepiastmete juurde on pandud nimelt mustad klaveriklahvid, millele saab jalaga peale astuda ja mille tulemusel tekib heli. Väga originaalne ja põnev. Ei oskakski arvata, et sellises vaikses ja unises kohas midagi sellist võiks olla.
Iga aasta on üks rist ja viletsus riiete ja jalanõude ostmise ja otsimisega. Enamasti on ikka nii, et saadaval on kas kõik väiksemad ja kõik suuremad numbrid aga mitte just see konkreetne, mis sulle sobib. Näiteks eelmine nädal soovisin ma endale osta uusi rihmikuid, midagi sellesarnast aga muidugi mitte viisnurkadega Kõigepealt käisin Prismas, kus olid pehme pealispinnaga saadaval. Aga need olin ma juba kevadel ostnud ja praeguseks üsna pastlad ja ära kulunud. Seekord soovisin kummitaldadega, sest need peavad kauem vastu. Prismast neid ei leidnudki eelmisel nädalal, kuigi käisin nii Mustika Prismas kui ka Roccal al Mare Prismas. Täna olid muidugi müügil juba…
Eelmine nädal käisin ka Rocca al Mare keskuses asuvates kingapoodides (neid oli seal oma 4…5 tükki) aga nende valik on nagu ikka kesine. Kas siis on mingid ultramoodsad ja vastava hinnaga sandaalid või siis jällegi mingi pehme pealispinnaga või siis on küll sellised, mis sobiks aga pole sobivat numbrit… Nokk kinni saba lahti.
Lõpuks sai laupäeval mindud Hinnapommi kadaka teel. Milline valik. Ja oli ka minu suurust, 46 olemas. Ostsin lausa kaks paari. Hind oli häbemaltult väike, mingi 140 krooni tükk aga vähemalt sellised nagu soovisin. Eks paistab kaua nüüd vastu peavad Ja täna soovisin osta endale kummikuid ja neidki läksin Hinnapommist ostma ja leidsingi sobivad tervelt 149 krooniga
Loo moraal oleks see, et need suured hüpermarketid võivad ju eksisteerida aga kui sul on mingi vähegi spetsiifilisem number või suurus, siis neid sa ei leia sealt sest need on kas otsas (tellitakse vähe) või neid polegi saadaval. Rocca Prismas käisin lausa tööpäeval ja nädalavahetusel ja mõlemal korral oli tühjus – millal siis veel ostlema peab?
Täna algab mul puhkus. Kui aus olla, siis ma erilise innuga seda veel kuu aega tagasi ei oodanud, sest siis ma kartsin, et mul pole midagi teha puhkuse ajal. Viimastel aastatel on õnnestunud avastada Eestimaad aga see aasta oleks see jäänud olemata, kui poleks leidnud Kristiinat ja Marekut, kes avaldasid soovi oma puhkuse ajal samuti matkama minna. Nii et seda saabki teisipäevast neljapäevani tehtud. Plaanis on rännata Lõuna-Eestis aga kus täpsemalt, seda hilisemates postitustes. Tõenäoliselt säutsun midagi ka twitteris ja võib-olla isegi kirjutan blogisse, kui läpaka kaasa võtan, nii et tasub jälgida
Kui matkalt tagasi jõuan, siis sealt edasi on kõik veel lahtine. Tõenäoliselt püüan puhata, vaadata mida TTÜ minu TULE avalduse kohta ütleb, kui täna õnnestub see esitada (eile sai vorme täidetud ja tunnistusi/diplomeid sahtlitest ja kappidest otsitud) ja käia jätkuvalt ujumas. Võib-olla lähen kuskile veel rändama aga ma ei tea kuhu ja kellega – pole võimatu, et täitsa omapead, sest ausalt öeldes tahaks kodunt eemale saada. Puhkuse teine nädal võib tulla töine aga miks, see on juba teine jutt
Ja ongi vist kõik. See matk on see, mida ma viimased nädalad oodanud olen, sest peale üht teatavat sündmust, mis minu elu on muutnud ja mind hoopis teistesse suundadesse vaatama pani, on leidunud hulk sõpru, kes on mind toetanud ja aidanud rasketest mõtetest ja aegadest üle saada. Kallistan teid kõiki mõttes ja muidugi siis, kui reaalselt näeme
Ja lõpetuseks üks tsitaat. “The brightest future will always be based on a forgotten past; you can’t go forward in life until you let go of your past failures and heartaches.”
Animals behave just like humans, or should I say that we still behave exactly like animals. No matter how hard we try to move off from nature, it remains in us. Have a look at the second picture below and you’ll see what I’m talking about. It’s absolutely hilarious. I think she’s only missing a cigarette.
Pilt Viru Folgi 2010 aasta pildialbumist. Sõbrad on jäänud kusjuures päris mitme pildi peale Tegin ise ka mobla kaameraga mõned pildid aga need ei kannata kriitikat, veel vähem välja panekut Sai ka ise ka Käsmus käidud, laupäeval, teisel folgipäeval. Kõigepealt kuulasime Žetosid, kes olid väga head (meenus mõne kuu tagune kontsert Tartus Plink-Plonkis) ja seejärel Kukerpille, kes olid samuti oma vanas klassikalises headuses. Viru Folgi kohta võib öelda ma arvan julgelt, et tegemist on Eesti aga miks mitte ka Põhjamaade mõistes igati arvestatava ja asjaliku folgipeoga. On mida kuulata, mida nautida ja seda kogu perega. Minule jättis see folk väga hea mulje nii korraldusliku, kui ka sisulise poole pealt ja kui ajakirjandust lugeda, siis ma pole ainus
Seekord sai külastatud ainult üht päeva ja kaht kontserti, vastupidiselt üle-eelmisele aastale, kui sai algusest lõpuni kohal oldud. Aga see-eesti oli sel aastal uuenduslikult Folgi TV tehtud ja sai mitmeid kontserte ja ülesastumisi jälgida interneti vahendusel. Natuke hakkis kohati ja tundus, et vaatajaid-kuulajaid on rohkem kui ribalaiust aga need interneti ülekanded ongi sellised. Ja ega siis neti vahendusel seda feelingut kätte saa. Selleks peab ikka kohapeale minema
Huvitav kas mõni blogi lugeja ka külastas Viru Folki? Mina pole Viljandi Folgil käinud – kas seda ja Viru Folki saab võrrelda ja mis neil erinevust/sarnasust?
Nagu maailma lõpp oleks käes. Hirmus. On meil meeles veel Nõva metsatulekahjud? Väga trööstitu oli paar aastat tagasi Nõval käia ja näha seda põlenud metsa ja loodust. Igasugune elu puudus. Väärt seene- ja marjametsad kadusid… Tasapisi taastub kõik aga see ei juhtu üleöö.
Pardli uued terad maksavad rohkem kui uus pardel ise Sama nagu tindiprinteri soetamine - hiljem on odavam sama printer uuesti osta 22/08/2010 19:00
Piusa koopad on vägevad, ilm on ka "suurepärane". Praegu Rõuges telgis võitleme mäest alla veeremisega. Homme munamäele, õhtuks koju 18/08/2010 22:53
Jaaniraotu linnud ja Lasva laulvad trepid seljataga, nüüd Piusa koopad 18/08/2010 15:09
Hommik metsas algab linnulaulu äratusega juba varavalges 18/08/2010 09:17
Päikesest sai äike lõpuks aga Paidra jrve äärde sai siiski tlkima jäädud. Grillvrstid maitsesid hästi Jaaniraotus homme tna ei jõudnd. 17/08/2010 21:46
Võru Tamulas ujumas käidud, edasi Jaaniraotu talu külastama ja siis telkima, grillima. Päike ja 30 kraadi, nice 17/08/2010 14:46
Loading ...
Pühapäev, 22. august 2010, 20:14
Esimene päev lõppes ja teine algaski nii, et mina olin oma mitmeruutmeetrises telgis üksi (teisel päeval sai seda siiski teistega jagatud), Marek enda omas ja Kiku magas autos… Kui välku lööb, siis pidavat autos turvalisem olema ja noh eks karu(d) oleks meist (minust ja Marekust) kõhu täis saanud kah ja Kikuni poleks jõudnud 
See “karu tuleb” teema oli pidevalt päevakorral, sest esimese päeva õhtul tundus nagu keegi liikus telgi ümber ja mulle saadeti teisest telgist smse sisuga “kas kuuled ka kedagi liikumas” 
Kirjutas: 
Sildid: 
Rubriik: 
Kommenteeri
ja muidugi siis, kui reaalselt näeme 
18/08/2010 22:53
Kommentaarid