parian
parian
parian
parian
award-rascally
award-rascally
award-rascally
award-rascally

Nelja rattaga maa peal

Kolmandast aprillist on möödas kuu ja mõni nädal peale ja ma olen elus. Sõitnud selle ajaga üle 3000km ja pole veel kordagi teele jäänud ega pidanud autot remontima või midagi tegema selleks, et saaks sõita. Miks ei peaks elus olema või miks peaks remontima? Juhtusin mõned nädalad tagasi vist facebookis lugema kellegi kommentaari, mis kõlas umbes niimoodi, et “Dacia on p****s juba siis, kui esindusest välja sõidad”. Noh… ma ütleks, et see ei vasta tõele. Ma arvan, et inimesed mõtlevad ja ütlevad Daciast nii sellepärast, et nad on kas a) kuskilt kellegi käest kuulnud (nsr), et Dacia on s**t või b) neil on endal lühiajaline kogemus selle automargi mõne algse mudeliga või c) neil pole kogemust aga nad arvavad, et kui tegu on suht sellise odava otsa autoga, siis on see omadega nii p****s, kui veel olla saab. Minul eelarvamusi ei olnud. Või noh olid aga õhkõrnad 😉

Ehk siis sõidan nüüd Daciaga. Renaulti müüsin Citymotorsile ja selle eest saadud raha läks Dacia sissemakseks. Täpsemalt sõidan Dacia Sandero Stepwayga. Tegu on siis mingis mõttes SUV-ga ehk siis Sport Utility Vehicle aga täpsem nimetus 5 ukseline luukpära. Mõnel pool öeldakse selle kohta ka supermini. Südameks on 0,9 liitrine (!) kolmesilindriline (!) turbomootor, millel 66 kW (90 hj) aga 0…100km/h kulub kõigest 11,1 sekundit. Ja seda peab ütlema, et hoolimata sellest aiatraktori laadsest mootorist on auto igati ergas. Esimestel päevadel oli tükk tegu, et linnas püsida 50km/h piirangus, sest teise ja kolmanda käiguga kippusin märkamatult 60…70km/h sisse võtma. Linnas, maanteel, maastikul või kruusateedel pole seni probleeme tekkinud. Möödumine maanteel pole kah teab mis probleem. Kütusekulu on linnas 6 liitri kandis, maanteel väiksem aga ma arvan, et mootor vajab veel sissesõitmist. Vedrustus on üsna pehme ja Tallinna augud eriti probleeme ei valmista. Pagasiruum on üsna mahukas, eriti, kui tagumised istmed alla lasta. Salongis tagaistmel kaks täiskasvanut istuda ei saa, sest minul on juhiiste üsna taha lükatud ja seetõttu tagaistmel jalaruumi suhteliselt vähe aga hea tahtmise korral sinna siiski mahub.

dacia-sandero-stepway-105

Sandero Stepway

Salongi märksõnaks on lihtsus ja lakoonilisus. Igal pool on päris palju plasti aga armatuurilt leiab ka kroomikarva detaile. Näiteks uksed on täies ulatuses plastiga kaetud. Vanal autol kulus tekstiilist uksepolster 6,5 aastaga läbi. Aga midagi kuskil ei nagise ega kolise. Konditsioneer, kiirusepiiraja, püsikiiruse hoidja, elektriaknad, automaatsed päevasõidutuled ja 7″ media nav multimeediasüsteem ning GPS koos navigatsioonisüsteemiga. Viimane siis lisavarustuses. Olen navigeerimist proovinud ja täitsa toimib. Lisaks on ka bluetooth ehk et saab telefoniga siduda ja käed vabad stiilis rääkida. Proovitud ja väga mugav. Kuna rooli küljest saab juhtida raadiot ja ka kõnesid vastu võtta, siis ei pea ka kätega eriti vehkima. Kui USB mälupulk või iPod vms USB seade ühendada, siis mängib muusikat. Viimast mängib ka üle bluetoothi. Sellist lisa sellise hinnatasemega autol (10-13K€) vist ei oota isegi lisavarustuse nimekirjast. Ja see 7″ ekraan pole mingi vuffel vaid korralik LG toodang. Mina lasin lisaks tagumised klaasid tumendada ja parkimisandurid lisada. Ja auto näeb täitsa kena välja 🙂

Poolteist kuud on tõenäoliselt lühike aeg paikapidavate järelduste tegemiseks aga eks aeg näitab millised on selle auto kulud ja kuidas ta meie laiuskraadil vastu peab. Hetkel olen (veel) rahul. Suvi on ukse ees ja loodan siis autot proovile panna maastikuläbivuse osas, kuigi kolmandal päeval peale auto kättesaamist käisin Kakerdaja rabas, kuhu viis pea olematu songermaa. Aga mingeid probleeme ei tekkinud, põhja ei kraapinud, nii et kõrgem kliirens oli igati kasuks. Kindlasti on ka talvel.

dacia_4_0

Sandero Stepway

Lisaks on veel ECO režiim, mida kasutades peaks kütusekulu olema umbes 10% väiksem ja mootori võimsus piiratum. Nii on. Olen proovinud koos ja ilma sellega näiteks kiirendada ja ilma on auto palju erksam. Kütusekulu osas ei oska veel hinnata, kui palju efekti sellel režiimil on, sest väga palju oleneb sellest, kui raske jalg on, kas kasutada konditsioneeri jms.

Aga miks just see auto? Noh… ütleme nii, et ma olin kahevahel. Kas Clio 4 või siis Sandero. Valisin Sandero ühelt poolt sümpaatsema välimuse pärast ja teiselt poolt sellepärast, et sel on kõrgem kliirens. Arvestades minu matkalembust, siis tuleb see igati kasuks 🙂 Last but not least – less is more. Kuigi ka see 7″ ekraan võib tunduda liig olen hakanud hindama seda, et igasuguseid vidinaid, funktsioone ja kellasid-vilesid on vähem. Ja selles autos, minu arust, on neid vähem. Näiteks konditsioneer lülitub sisse nupust siis, kui mina tahan, mitte siis, kui auto seda tahab (eelmisel autol automaatse kliima puhul nii juhtus; jah sai välja lülitada aga siis polnud enam automaatset kliimat :))

Elame näeme, mis jutuga ma siia edaspidi tulen 🙂 Igatahes ma tahaks loota, et see ei jää viimaseks optimistlikuks postituseks auto teemal. Kaldun arvama, et paljude negatiivne arvamus Daciast põhineb nende varasemate mitte eriti korraliku koostekvaliteediga mudelite põhjal. Nii palju kui mina erinevaid reviewsid lugesin ja vaatasin, siis olid paljud väga positiivselt üllatunud, kui palju autot selle raha eest tegelikult saab… 🙂

3 kommentaari Nelja rattaga maa peal

  • beingmoreme

    ..ja nüüd, aasta hiljem, mis tunded seoses oma autoga tekkivad?

  • Jätkuvalt positiivsed. Midagi ei kolise ega nagise. Teele pole jäänud. Maanteemüra võib-olla tuleb liiga intensiivselt salongi aga sellega harjub.

  • Herc

    Olen sellise isendi omanikuks olnud nüüd pool aastat,läbisõit 12500 km,ütleks et siiamaani kuradi hea auto

Kommenteeri

  

  

  

Markup Controls
Emoticons Smile Grin Sad Surprised Shocked Confused Cool Mad Razz Neutral Wink Lol Red Face Cry Evil Twisted Roll Exclaim Question Idea Arrow Mr Green