parian
parian
parian
parian
award-rascally
award-rascally
award-rascally
award-rascally

Lõuna-Eestis :) Pildid!

Lõuna-Eesti tripist on juba mitu head päeva möödas ja ma pole jõudnudki siia midagi selle kohta kirjutada. Twitteris sai säutsutud ja kes jälgis, need olid kursis kus me kolasime aga kes ei jälginud, neile väike lühikokkuvõte sellest kuidas mina ja mu sõbrad Lõuna-Eestis ringi kondasime.

Teisipäeval sai kõigepealt Tallinnast Tartusse mindud, seal söögi- ja joogitagavarasid täiendatud. Seejärel põrutasime Võrru, kus käisime Tamula järves ujumas. Vesi oli hea soe ja rannapromenaadi oli kolme aastaga suudetud tundmatuseni muuta (liivaranda katab nüüd muruvaip).

Võrust edasi sai mindud Meenikunno rappa, mis oli igati huvitav, sest varem polnud rabasse sattunud ja kitsast ning kohati pehkinud laudteed mööda turnimine suht umbse ilmaga oli omaette elamus. Korra suutsime matkarajalt kõrvale astuda, sest viidad puudusid ja nii tegime mitmekilomeetrise ringi.

Autot nähes oli rõõm piiritu ja edasi läksime Paidra järve äärde akusid laadima, kus mina nagu tavaks sai, polnud esimest korda. Sai ujumas käidud, vihmas grillitud (mis sai ka tavaks) ja vaadatud kuidas põlised linnavurled püüavad telgis magama jääda 😀 Esimene päev lõppes ja teine algaski nii, et mina olin oma mitmeruutmeetrises telgis üksi (teisel päeval sai seda siiski teistega jagatud), Marek enda omas ja Kiku magas autos… Kui välku lööb, siis pidavat autos turvalisem olema ja noh eks karu(d) oleks meist (minust ja Marekust) kõhu täis saanud kah ja Kikuni poleks jõudnud 😆 See “karu tuleb” teema oli pidevalt päevakorral, sest esimese päeva õhtul tundus nagu keegi liikus telgi ümber ja mulle saadeti teisest telgist smse sisuga “kas kuuled ka kedagi liikumas” 😆

Teisel päeval võtsime suuna Jaaniraotu linnuparki (taaskord olin ma seal varem käinud eelmisel aastal) mis on jätkuvalt oma suurepärases headuses. Põhirõhk on seal lindudel ja neid on seal kümneid liike aga leidub ka loomi, millest mõned on nii eksootilised, et neid ei leidu isegi Tallinna loomaaias.

Sealt soovitati minna Lasva veetorni vaatama mida sai ka tehtud ja mis osutus minu jaoks vaat et selle matka üheks pärliks. Vana veetorn on nimelt renoveeritud/remonditud, veepaagi sisse on tehtud kunstigalerii ja katusele tähistaeva ja ümbruskonna vaatamiseks istutatud muru/rajatud vaateplatvorm. Ja trepp laulab. Trepiastmete juurde on pandud nimelt mustad klaveriklahvid, millele saab jalaga peale astuda ja mille tulemusel tekib heli. Väga originaalne ja põnev. Ei oskakski arvata, et sellises vaikses ja unises kohas midagi sellist võiks olla. Lähedal asus ka parkmets, millest võis leida puust/kivist loomakujukesi.

Lasvalt edasi suundusime Piusa koobastesse, kus kunagi ammu ammu lapsepõlves sai käidud. Koopad nagu koopad ikka selle vahega, et koobastes omal käel kolada enam ei lasta ja saab vaid giidi valvsa pilgu all neid vaadelda.

Piusalt edasi sai niisama üsna Läti piiri lähedal sõidetud (Meremäe, Misso), sest ilm pööras täiesti ära – vihmaseks ja suvatses ilusaks minna alles siis kui tagasiteel olime. Aga teise päeva õhtupoolikuks läksime Rõugesse, kus Ööbikuoru puhkekeskusesse panime telgi üles ja püüdsime grillida, mis ei õnnestunud, sest ilm ei soosinud. Selle asemel pidime pannil praetud hõrgutistega leppima. Vesioinast sai kah vaatamas käidud aga sedagi olin ma 3 aastat tagasi näinud – tõsi siis ei olnud peaaegu peopesa suuruseid viinamäe tigusid – ja neid oli seal ikka hulgim. Kuidagi lagunenud ja väsinud on vesioina ümbrus…

Kolmanda päeva hommikul ootasime telgis vihma lõppu, mida ei saabunud ja nii panime läbimärja telgi alles lõuna paiku kokku ja võtsime suuna Haanjasse Suure-Munamäe juurde. Kuna ka seal olin ma 3 aastat tagasi käinud, siis ei hakanud ma mäe otsa ronima, seda enam, et vihmase ilmaga pole seal peale pilvede midagi vaadata. Aga teised tegid seda. Ja kuna vihma jätkuvalt sadas, siis otsustasime, et hakkame kodu poole sõitma. Esimese (kohvi)peatuse tegime Tartus, teise kuskil Mäos ja kolmanda Siniallikate juures, millest olen miljon korda mööda sõitnud aga kordagi pole vaatamas käinud. Täitsa põnev.

Põmst selline see lühikokkuvõte Lõuna-Eesti matkast ongi 😀 Matkaga võib igati rahule jääda. Ilm mängis mäkra teise päeva pärastlõunast alates aga selline see Eesti ilm juba on. Rohkem oleks tahtnud rännata kohtades kus varem pole olnud aga mõnes mõttes oli lihtsam minna kohta, mis on tuttav ja kus on käidud, kuigi samas kipub siis ka minevik meenuma, mida meenutada ei tahaks… Rohkem pilte leiab siit.

Mis ülejäänud puhkusest saab on veel lahtine. Võib-olla, kui esmaspäeval selguvad järgmise nädala plaanid, saab ette võetud teine rännak kuskil Ida-Virumaal teiste sõpradega aga nii mõndagi oleneb ka ilmast, mis tõotab lisaks vihmale ka külmaks minna. Järgmine nädal selgub ka see, mis TULE asjast saab ja kas mind võetakse taas ülikooli või mitte. Tegelikult on see kuu minu jaoks näidanud ennast positiivsest küljest ja on üsna tõenäoline, et selleks saab ka september, sest siis juhtub päris mitmeid toredaid sündmusi, millest saab ka võib-olla kirjutatud 🙂

2 kommentaari Lõuna-Eestis :) Pildid!

  • Smurf teispool maakera :)

    Tundub, et matk oli igati 6nnestunud, kuigi sellist lyhikokkuv6tet pidin siiani ootama 🙂 ! Hmmm…. Ja mis p6nevad syndmused siis septembris ka oodata on??? J22n huviga ootama 😛

  • Kes kannatab see kaua elab 😉 Mina pidin ju alguses ootama 7 kuud, millest on jäänud 3 nädalat 😛 Wupiduu 😀

Kommenteeri

  

  

  

Markup Controls
Emoticons Smile Grin Sad Surprised Shocked Confused Cool Mad Razz Neutral Wink Lol Red Face Cry Evil Twisted Roll Exclaim Question Idea Arrow Mr Green