Iga aasta on üks rist ja viletsus riiete ja jalanõude ostmise ja otsimisega. Enamasti on ikka nii, et saadaval on kas kõik väiksemad ja kõik suuremad numbrid aga mitte just see konkreetne, mis sulle sobib. Näiteks eelmine nädal soovisin ma endale osta uusi rihmikuid, midagi sellesarnast aga muidugi mitte viisnurkadega Kõigepealt käisin Prismas, kus olid pehme pealispinnaga saadaval. Aga need olin ma juba kevadel ostnud ja praeguseks üsna pastlad ja ära kulunud. Seekord soovisin kummitaldadega, sest need peavad kauem vastu. Prismast neid ei leidnudki eelmisel nädalal, kuigi käisin nii Mustika Prismas kui ka Roccal al Mare Prismas. Täna olid muidugi müügil juba…
Eelmine nädal käisin ka Rocca al Mare keskuses asuvates kingapoodides (neid oli seal oma 4…5 tükki) aga nende valik on nagu ikka kesine. Kas siis on mingid ultramoodsad ja vastava hinnaga sandaalid või siis jällegi mingi pehme pealispinnaga või siis on küll sellised, mis sobiks aga pole sobivat numbrit… Nokk kinni saba lahti.
Lõpuks sai laupäeval mindud Hinnapommi kadaka teel. Milline valik. Ja oli ka minu suurust, 46 olemas. Ostsin lausa kaks paari. Hind oli häbemaltult väike, mingi 140 krooni tükk aga vähemalt sellised nagu soovisin. Eks paistab kaua nüüd vastu peavad Ja täna soovisin osta endale kummikuid ja neidki läksin Hinnapommist ostma ja leidsingi sobivad tervelt 149 krooniga
Loo moraal oleks see, et need suured hüpermarketid võivad ju eksisteerida aga kui sul on mingi vähegi spetsiifilisem number või suurus, siis neid sa ei leia sealt sest need on kas otsas (tellitakse vähe) või neid polegi saadaval. Rocca Prismas käisin lausa tööpäeval ja nädalavahetusel ja mõlemal korral oli tühjus – millal siis veel ostlema peab?
Täna algab mul puhkus. Kui aus olla, siis ma erilise innuga seda veel kuu aega tagasi ei oodanud, sest siis ma kartsin, et mul pole midagi teha puhkuse ajal. Viimastel aastatel on õnnestunud avastada Eestimaad aga see aasta oleks see jäänud olemata, kui poleks leidnud Kristiinat ja Marekut, kes avaldasid soovi oma puhkuse ajal samuti matkama minna. Nii et seda saabki teisipäevast neljapäevani tehtud. Plaanis on rännata Lõuna-Eestis aga kus täpsemalt, seda hilisemates postitustes. Tõenäoliselt säutsun midagi ka twitteris ja võib-olla isegi kirjutan blogisse, kui läpaka kaasa võtan, nii et tasub jälgida
Kui matkalt tagasi jõuan, siis sealt edasi on kõik veel lahtine. Tõenäoliselt püüan puhata, vaadata mida TTÜ minu TULE avalduse kohta ütleb, kui täna õnnestub see esitada (eile sai vorme täidetud ja tunnistusi/diplomeid sahtlitest ja kappidest otsitud) ja käia jätkuvalt ujumas. Võib-olla lähen kuskile veel rändama aga ma ei tea kuhu ja kellega – pole võimatu, et täitsa omapead, sest ausalt öeldes tahaks kodunt eemale saada. Puhkuse teine nädal võib tulla töine aga miks, see on juba teine jutt
Ja ongi vist kõik. See matk on see, mida ma viimased nädalad oodanud olen, sest peale üht teatavat sündmust, mis minu elu on muutnud ja mind hoopis teistesse suundadesse vaatama pani, on leidunud hulk sõpru, kes on mind toetanud ja aidanud rasketest mõtetest ja aegadest üle saada. Kallistan teid kõiki mõttes ja muidugi siis, kui reaalselt näeme
Ja lõpetuseks üks tsitaat. “The brightest future will always be based on a forgotten past; you can’t go forward in life until you let go of your past failures and heartaches.”