parian
parian
parian
parian
award-rascally
award-rascally
award-rascally
award-rascally

Mõne sõnaga folgist

Pilt Viru Folgi 2010 aasta pildialbumist. Sõbrad on jäänud kusjuures päris mitme pildi peale 😉 Tegin ise ka mobla kaameraga mõned pildid aga need ei kannata kriitikat, veel vähem välja panekut 😆 Sai ka ise ka Käsmus käidud, laupäeval, teisel folgipäeval. Kõigepealt kuulasime Žetosid, kes olid väga head (meenus mõne kuu tagune kontsert Tartus Plink-Plonkis) ja seejärel Kukerpille, kes olid samuti oma vanas klassikalises headuses. Viru Folgi kohta võib öelda ma arvan julgelt, et tegemist on Eesti aga miks mitte ka Põhjamaade mõistes igati arvestatava ja asjaliku folgipeoga. On mida kuulata, mida nautida ja seda kogu perega. Minule jättis see folk väga hea mulje nii korraldusliku, kui ka sisulise poole pealt ja kui ajakirjandust lugeda, siis ma pole ainus 🙂

Seekord sai külastatud ainult üht päeva ja kaht kontserti, vastupidiselt üle-eelmisele aastale, kui sai algusest lõpuni kohal oldud. Aga see-eesti oli sel aastal uuenduslikult Folgi TV tehtud ja sai mitmeid kontserte ja ülesastumisi jälgida interneti vahendusel. Natuke hakkis kohati ja tundus, et vaatajaid-kuulajaid on rohkem kui ribalaiust aga need interneti ülekanded ongi sellised. Ja ega siis neti vahendusel seda feelingut kätte saa. Selleks peab ikka kohapeale minema 🙂

Huvitav kas mõni blogi lugeja ka külastas Viru Folki? Mina pole Viljandi Folgil käinud – kas seda ja Viru Folki saab võrrelda ja mis neil erinevust/sarnasust?

3 kommentaari Mõne sõnaga folgist

  • Smurf teispool maakera :)

    Sel aastal olla jah Viru folk omas hiilguses, kuigi eks ta seda ole igal aastal olnud. Samas sel aastal ei saa r22kida omadest kogemustest, sest viibin kahjuks “m6ni kilomeeter” eemal 😆 . Tore aga et keegigi sai kohal viibida ja yritust nautida 🙂 !

  • Martiina

    Žetod??? 😛

    Illustratiivne materjal viimase peal! 😉

    Aga nüüd proovin vastata Sinu küsimusele ehk siis Viljandi ja Viru Folgi sarnasusi ja erinevusi lahata oma kolmeaastase kogemuse baasilt.

    Paljud kurdavad, et Viljandi Folk muutub iga aastaga järjest rohkem joomapeoks ja selles on terake tõtt – publikut tuleb aina juurde ja nende hulgas ka selliseid, kellele folk on lihtsalt ettekääne keskmiselt suuremas koguses alkoholi manustada. Väga teravaid ja ebameeldivaid kokkupuuteid mul selle liigi esindajatega pole olnud, kuid selle aasta Viljandi Folgil Kirsimäel labajalaussi läbi murul istuvate/lamavate inimeste vedades pidin kuulma ühe ilmselgete pohmakanähtudega kodaniku sapist kommentaari, et “Kas sa mujal tõesti ei saa ringi trampida?” Nojah, kontsert toimus kell kaks päeval, mis on topsivendadest folkarite (?) mõistes väga varane hommikutund.

    Käsmut pole sellised rahvamassid veel vallutanud nagu Viljandit ja lihtsalt lällajad sinna üldjuhul teed ei leia. Siiski, eelmisel aastal keset ööd telkimispaiga poole suundudes olin tunnistajaks ühele kaklusele ja sel aastal oli esimesel ööl telkla kandis suht palju ebakainet ja artikuleerimata teksti kuulda. Kuid esialgu võib neid intsidente siiski eranditeks nimetada.

    Aga aitab küll kriitikast, sest tegelikult ruulivad nii Käsmu kui Viljandi vingelt. Mõlemal folgil on ülekaalus rõõmsad, avatud ja sõbralikud inimesed ning positiivne energia põrkab lõbusalt ühelt teisele nagu pingpongipall, millel sealjuures on kalduvus lumepallina suuremaks paisuda! 🙂 Käsmu puhul on peategelaseks lisaks tasemel esinejatele ja publikule ka sealne imekaunis loodus ja eriline aura, mida kindlasti tajub igaüks, kes sinna satub. Muusika ja loodus on imehästi kooskõlas – merelava vaikseid ja unistavaid laule saadab lainete loksumine, metsalava esinejatele aga saab metsikult tantsu vihtudes kaasa elada.

    Viljandi trumbiks on kindlasti see, et igal aastal valitakse kindel teema, millega enamik esinejaid otsapidi seotud on – sel viisil saadakse väga hõrgud muusikalised kompotid. Üleelmisel aastal oli peateemaks näppepillid, eelmisel soolo ja sellelsinatsel tants. Tartu tantsuklubi aktiivse külastajana võin öelda, et see viimane oli täpselt “minu koogitükk” ja vesi minu veskile! Tõepoolest peaaegu igal kontserdil sai vähemalt jala valgeks, enamasti aga lausa keele vestile. Käsmus oli ses suhtes lugu veidi kehvem. Kuigi meedia püüdis luua kuvandit sellest, et tantsivaid seltskondi võis kohata iga paari sammu tagant, tõi suurem osa inimesi, keda ma tantsima üritasin vedada, vabanduseks palavuse, väsimuse, kehva tantsuoskuse, vanad kondid, hirmu pealtvaatajate ees ja mida kõike veel. Kahtlustan, et kõigi nende argumentide väljamõtlemine võttis lõppkokkuvõttes palju enam energiat kui mõni väike reinlender või labajalg! Viljandis seevastu ei kohutanud suuremat osa rahvast ükski eelpooltoodud argumentidest – kui ikka tantsurõõm enda seest üles leida, on kõik muu tühine! Tõsi, mõnel rahvarohkemal kontserdil (näiteks Klapi ja Svjata Vatra öised ülesastumised) piirdus kogu tants rahvarohkuse tõttu jalalt jalale tammumisega (sealjuures hoolega “kaasvõitlejate” varbaid vältides) ja oma käte vabastamises igalt küljelt peale pressiva rahvasumma alt. See-eest Jaani kiriku kõrvale püsti pandud tantsupõrandal sai korralikult tantsida ja trallitada, muretsemata ei tantsijate vähesuse ega üleküllus pärast. Tantsupõrand figureeris selleaastasel folgil esimest korda, aga kui korraldajate juttu uskuda saab, on ta tulnud, et jääda!

    Minu jaoks on igatahes mõlemad folgid suve tippsündmusteks ja ootan juba järgmist folgisuve! 🙂

    Martiina

  • Ammendav vastus 🙂

Kommenteeri

  

  

  

Markup Controls
Emoticons Smile Grin Sad Surprised Shocked Confused Cool Mad Razz Neutral Wink Lol Red Face Cry Evil Twisted Roll Exclaim Question Idea Arrow Mr Green