Kui mõned päevad tagasi oli postitus heinakunsti kohta, siis nüüd tualetipaberirulli kunsti kohta. Eks see kunstistiil mingil määral läheb samasse auku nende kunstnikega, kes klaaspudeli sisse kõikvõimalikke tegelasi meisterdavad. Originaalsed ja ilusad
Kaks päeva järjest olen sattunud kohtadesse kus on tulekahju. Eile oli tulekahju Haaberstis maaaluses garaažis. Olin teel koju kui märkasin, et tee ääres seisab rivis kolm päästeautot, kiirabi ja politsei. Päästjatel olid käed-jalad tööd täis – voolikud lahti keritud, hapnikumaskides päästjad sisenesid ja väljusid maaalusest garaažist, igast võimalikust avausest ja ventilatsioonisahtist tuli kirbe lõhnaga suitsu. Pealvaatajaid oli päris palju kogunenud.
Täna sattusin ma umbes kolmveerand nelja paiku mustamäe polikliiniku lähedusse sõitma ja silmasin ühe 16 korruselise tornmaja juures päästeautot. Kui olin jõudnud ennast lähedalasuvasse parklasse sättida hakkas igasugust atribuutikat juurde tulema. Kokku tuli 4 päästeautot, paakauto, redelauto, tõstukauto ja operatiivkorrapidaja. Lisaks 2 kiirabiautot ja kiirabi välijuht ning lõpuks ka tervelt 3 politseiautot. Ja seda põlenud diivani-mööbli pärast, mis ühest aknast välja lennutati. Eks need tornmajad ja üldse kõrged (suure elanike arvuga) ehitised ole tähtsama prioriteediga ja seetõttu sõidab kohale kõikvõimalikku tehnikat. Mõlemal juhul siblisid telekanalite kaameramehed ka juba ringi.
Huvitav kas homme ka kuhugi sarnasesse kohta satun – vaat et ei julgegi homme välja minna niimoodi
Mnjaa… Olen minagi näinud heinast imevigureid. Olen näinud sedagi, kuidas ülikuiv hein “Estonia” teatri laval “kompositsioonina” on olnud (ise sai samal ajal tuletõrje veevoolikutega lava kõrval oldud “juhuks kui”).
Lõuna-Eesti tripist on juba mitu head päeva möödas ja ma pole jõudnudki siia midagi selle kohta kirjutada. Twitteris sai säutsutud ja kes jälgis, need olid kursis kus me kolasime aga kes ei jälginud, neile väike lühikokkuvõte sellest kuidas mina ja mu sõbrad Lõuna-Eestis ringi kondasime.
Teisipäeval sai kõigepealt Tallinnast Tartusse mindud, seal söögi- ja joogitagavarasid täiendatud. Seejärel põrutasime Võrru, kus käisime Tamula järves ujumas. Vesi oli hea soe ja rannapromenaadi oli kolme aastaga suudetud tundmatuseni muuta (liivaranda katab nüüd muruvaip).
Võrust edasi sai mindud Meenikunno rappa, mis oli igati huvitav, sest varem polnud rabasse sattunud ja kitsast ning kohati pehkinud laudteed mööda turnimine suht umbse ilmaga oli omaette elamus. Korra suutsime matkarajalt kõrvale astuda, sest viidad puudusid ja nii tegime mitmekilomeetrise ringi.
Autot nähes oli rõõm piiritu ja edasi läksime Paidra järve äärde akusid laadima, kus mina nagu tavaks sai, polnud esimest korda. Sai ujumas käidud, vihmas grillitud (mis sai ka tavaks) ja vaadatud kuidas põlised linnavurled püüavad telgis magama jääda Esimene päev lõppes ja teine algaski nii, et mina olin oma mitmeruutmeetrises telgis üksi (teisel päeval sai seda siiski teistega jagatud), Marek enda omas ja Kiku magas autos… Kui välku lööb, siis pidavat autos turvalisem olema ja noh eks karu(d) oleks meist (minust ja Marekust) kõhu täis saanud kah ja Kikuni poleks jõudnud See “karu tuleb” teema oli pidevalt päevakorral, sest esimese päeva õhtul tundus nagu keegi liikus telgi ümber ja mulle saadeti teisest telgist smse sisuga “kas kuuled ka kedagi liikumas”
Iga aasta on üks rist ja viletsus riiete ja jalanõude ostmise ja otsimisega. Enamasti on ikka nii, et saadaval on kas kõik väiksemad ja kõik suuremad numbrid aga mitte just see konkreetne, mis sulle sobib. Näiteks eelmine nädal soovisin ma endale osta uusi rihmikuid, midagi sellesarnast aga muidugi mitte viisnurkadega Kõigepealt käisin Prismas, kus olid pehme pealispinnaga saadaval. Aga need olin ma juba kevadel ostnud ja praeguseks üsna pastlad ja ära kulunud. Seekord soovisin kummitaldadega, sest need peavad kauem vastu. Prismast neid ei leidnudki eelmisel nädalal, kuigi käisin nii Mustika Prismas kui ka Roccal al Mare Prismas. Täna olid muidugi müügil juba…
Eelmine nädal käisin ka Rocca al Mare keskuses asuvates kingapoodides (neid oli seal oma 4…5 tükki) aga nende valik on nagu ikka kesine. Kas siis on mingid ultramoodsad ja vastava hinnaga sandaalid või siis jällegi mingi pehme pealispinnaga või siis on küll sellised, mis sobiks aga pole sobivat numbrit… Nokk kinni saba lahti.
Lõpuks sai laupäeval mindud Hinnapommi kadaka teel. Milline valik. Ja oli ka minu suurust, 46 olemas. Ostsin lausa kaks paari. Hind oli häbemaltult väike, mingi 140 krooni tükk aga vähemalt sellised nagu soovisin. Eks paistab kaua nüüd vastu peavad Ja täna soovisin osta endale kummikuid ja neidki läksin Hinnapommist ostma ja leidsingi sobivad tervelt 149 krooniga
Loo moraal oleks see, et need suured hüpermarketid võivad ju eksisteerida aga kui sul on mingi vähegi spetsiifilisem number või suurus, siis neid sa ei leia sealt sest need on kas otsas (tellitakse vähe) või neid polegi saadaval. Rocca Prismas käisin lausa tööpäeval ja nädalavahetusel ja mõlemal korral oli tühjus – millal siis veel ostlema peab?