parian
parian
parian
parian
award-rascally
award-rascally
award-rascally
award-rascally

Tuulevaiksel õhtul…

Sai eile õhtul käidud kuulamas Jaan Tätte-t tema “Tuulevaiksel ööl” kontserdisarjaga. Mõtlesime, et kui varakult kohale läheme, siis leiame hea koha kust kontserti jälgida aga kui kella 20 paiku kohale jõudsime, siis selgus, et rahvast oli päris korralikult ja tuli aina juurde (ei tea kas inimesed olid aru saanud, et kontsert algab kell 20?). Mina jäin helipuldi juurde üsna keskele, vanemad tahapoole. Olen kuulnud, et olevat ligi 3500 piletit müüdud, senine suurim publikuarv jäänud kloostris 2300 kanti aga kas see tõele ka vastab – ei tea. Igatahes jäi mulle tunne, et kontserdikorraldajad olid kõvasti rohkem pileteid müünud, kui reaalselt kohti oli, sest kloostri varemed olid päris paksult rahvast täis ja internetist kommentaare lugedes sellele loole selgus, et paljud jäid üldse elamusest ilma. 3,5 tundi sai püsti seistud, sellest 2,5 tundi oli kontsert ja pikaks venitasid selle Tätte ja teiste meenutused minevikust.

Tätte muusikast… noh… eks see ole maitse asi. Mõned tema laulud mulle täitsa meeldivad ja kuulan neid, kui tuju tuleb aga seekord sai osaliselt mindud nii “Tuulevaikse öö” pärast, kui ka selle pärast, et kohal olid ka Marko Matvere, Liisi Koikson ja Maarja-Liis Ilus, kes oma vapustava häälega südametesse tungis. Maarja laulis ka ühe Rannapi laulu “Nii vaikseks kõik on jäänud” ja Koikson ühe Tõnis Mäe laulu. “Tuulevaiksel ööl” Matvere ja Koiksoni esituses oli muidugi super ja ka publik sai kaasa laulda, mis ma arvan oli väga ülev hetk. Tore, et selline ilus ja südamlik lugu on rahvale meeldima hakanud.

Kui seda 3,5 tunnist püstiseismist mitte arvestada, oleks soovinud ikka istuvas stiilis kontserdi kuulamist, mida tegelikult see muusika ja need vahepajatused oleks eeldanud, siis võib rahule jääda. Mina viriseda ei taha, sest mulle kontsert meeldis ja see raha läks asja ette aga ma saan aru inimestest, kes on pettunud, sest ei kuulnud või ei näinud artiste või pidid jääma müüride taha. Ilmaga vedas, sest piiskagi ei tulnud taevast alla ja tuultki praktiliselt polnud.

Hetkel ei teagi mis järgmiseks muusika või kultuurielamuseks osutub – kas Viru Folk või Leigo järvemuusika. Pigem Viru Folk, sest see on lähemal kui Leigo aga kindlalt pole veel midagi otsustanud.

Rahvas, vutt vutt verd andma

Verevarud verekeskuses

Just nimelt. Verevarud on kriitilises seisus, eriti puudutab see 0 reesus negatiivset veregruppi. Rohkem infot verekeskuse kodulehelt. Mina käisin esmaspäeval verd andmas üle mitme aasta ja hakkan seda tegema regulaarselt. Mine tea millal endal abi (=vereülekannet) vaja võib minna 🙂

Hooligem inimestest ja tehkem head 😉

Väike pühapäevane tšillimine :D

Just nimelt. Tšillimine 😀 Või on hängimine parem? 😀 Midaiganes. Igatahes… Sai täna mindud Kikuga Kaberneeme randa, et ujuda ja päikest võtta. Eelnevalt rikkus järgneva ära üks minu esinevanematest, kes hoiatas mind telefonitsi, et merevesi on “jahe”, kuna nemad kuskil enne laulasmaad (Merimäe rannas?) kogesid seda jahedat vett. Kohapeal selgus, et asi on “jahedusest” kaugel, pigem on vesi jääkülm. Ja nagu õhtul uudist lugedes selgus, siis Kakumäel on veesooja 4 kraadi 😆 No ma pakun, et Kaberneeme rannas oli 10 kraadi. Äärmisel juhul 8 (kuna ma termomeeter ei ole siis võis ka veel vähem olla 😀 )…

Ujumine meres ei tulnud kõne allagi. Sõitsime siis sama targalt tuldud teed mööda tagasi ja külastasime Linnamäe hüdroelektrijaama, kus Kiku püüdis kõrgusekartust trotsida 😉 mis tal ka õnnestus. Vett oli vähe ja nii jäi suurem veemäng nägemata. Jägala joal kohtasime ujujaid, kes hüppasid ka 8 meetri kõrgusest kosest vette – ega mõistus pole enda teha. Kui suund oli linna suunas võetud, soovis Kiku veel korra Jõelähtme kivikirstkalmeid külastada, nii et sai sealgi ära käidud. Ja siis võtsime suuna soojema veekogu äärde – Männiku karjääri. Kuna neid on mitu, siis täpsustavalt ütleks, et seekord sai mindud sellesse, mis linnast väljudes jääb paremat kätt 😉

Minu esivanemad oli seal ees, ujusid, mina tegin sama, Kiku leidis, et vesi oli tema jaoks jahe ja ei tahtnud ujuma tulla. Kuna nälg näpistas, siis võtsime läheduses grilli välja ja grillisime paar tunnikest vorstikesi ja kanašašlõkki 😛 mis kukkusid väga head välja, ainult rohelisest kraamist (kurk-tomat) tundsime puudust, see jäi poest ostmata. Peale grillimist sai uuesti ujuma mindud ja seekord tuli Kiku ka ikka ujuma. Vesi oli 22…23…24 kraadi ja ma arvan, et mingi veerand tundi või isegi 20 minutit sai sulistatud 😛

Peale kõike seda sai linna tagasi tuldud ja kuna Kikul tekkis herneisu, siis käisime Ülemiste taluturul herneid ostmas 😀 Mina ostsin ühe arbuusi kah, mis kusjuures oli täitsa magus, nagu hiljem kodus selgus. Herned maksid midagi 40 ringis seal turul, Ülemiste keskuse sissepääsu juures aga 98 krooni… 😆 Ja välja nägid samasugused 😆

Tore palav päev oli – auto termomeeter näitas enamasti numbreid 30…33 vahel, mõnikord ka paar pügalat alla 30ne. Oleks tahtnud ikka merre ujuma minna aga mis sa teed, kui ilmataat otsustab natuke vingerpussi mängida ja kaarte segada. Loodetavasti ei pea järgmist tšillmist taas aastajagu ootama? 😉

Loe edasi »

Tšaikovski “Suhkruhaldja tants – Dance of the Sugar Plum Fairy” – Glass Music

😯

Kaks ühel klaveril – lihtsalt fantastiline

Rein Rannap ja Mihkel Mattisen, klaverihitte 1L klaveril 2KESI 3ST sajandist 4L käel, Keila kirikus 23. juulil kell 20. Lühidalt ja ühe sõnaga kokku võttes – fantastiline. Milline muusika. Need emotsioonid. Need lood. Raske on kirjeldada seda, kuidas kaks klaverivirtuoosi edastavad nii hingestatult ja mõtestatult lugusid – nemad panevad muusika elama. Kuulad ja jääd mõttesse ja need mõtted rändavad kuskile kaugele kaugele… üles äratab maruline aplaus, mis ei taha kuidagi lõppeda. Nende viimane kontsert, 15nes ja ikka nii värsked 🙂

5 Rannapi enda just sellele kontserttuurile kirjutatud lugu, lisaks Brahms, Možart, Dvoràk, Schubert, Tšaikovski. Muusikat igale maitsele. Lisapalana üks Mattiseni poolt esitatud ja lauldud The Beatles lugu ja ABBA “Money money”, mida alguses ära ei tundnudki ja mida vaadata oli tõeline maiuspala – see teatraalsus ja võiks öelda isegi lapselikkus, mida nad edasi andsid. Rannapi värske “Agnus Dei” (ladinakeelne palve) – teise nimega “Arvo Pärt ööklubis” 😆 – ilmalik muusika, mida Rannap varem pole mänginud – kuna vastavaid lugusid pole olnud – algas mittemidagiütlevalt aga siis kui Mattisen hakkas laulma… Milline üllatus ja kui hea hääl 😯 (ma pole varem ühelgi tema kontserdil käinud ja laivis pole teda kuulnudki). Ja ühe viimase lisaloo ajal läks Rannap salaja oreli taha ja viimased akordid mängis seal – äge. Nad olid ikka korralikult vaeva näinud. Rannapi kiituseks võib öelda seda, et iga tema kontsert on läbi mõeldud ja alati suudab ta millegagi üllatada. Ei ole nii, et lähed kohale ja kuulad lood ära ja lähed ilma igasuguste emotsioonideta koju – sugugi mitte. Seegi kord tundus, et olid kui teises dimensioonis koos kosmoseturistidega, kes turisti einet sõid:

Rannap & Mattisen – “Kosmoseturisti blogi”.

Nalja viskasid kah korralikult, kätemängu sai jälgida suurelt ekraanilt kuhu videoprojektoriga näidati pildi, mida edastas kaamera nende kohalt. Väga hea idee, sest näppude/kätemäng on selline asi, mida tasub vaadata aga mida paraku igast asendist ei näe – nüüd oli see viga parandatud.

Ka “Naiselik pool” on väga ilus lugu. Mulle meeldib 🙂

Loe edasi »

Jamamine domeenimajanduse ümber

On hakkama saadud Avaliku kirjaga Eesti Vabariigi Valitsusele, mille teemaks on ebaõnnestunud domeenireform. Ei hakka seda juttu sealt siia ümber kopeerima täies mahus aga ühe lõigu siiski avaldaks, mis mulle isiklikult meeldib:

Asjaolu 5: EIS valetab

EISi väide: “Tagatipuks on Kautsi sõnul EISi kulud võrreldes teiste ELi riikide samalaadsete organisatsioonidega väiksemad, kui mitte kõige väiksemad.” (Allikas: ekspress.ee)

Oleme teinud tabeli, kuhu oleme koondanud kõigi Euroopa domeenide hinnad koos viitega lehele, kust see hind pärineb. Tabeliga saab tutuvuda siit. Siit nähtub, et Eesti Interneti pakutav hind on kõrgeim Euroopas. Tabelis on mitmed toodud hinnad antud sellised, mida pakuvad vahendajad. Seega on EISi hindadega võrdluses vahe reaalselt veelgi suurem. Meie naabrite hinnad on Läti €10,5, Leedu €14.90, Soome €13. Isegi väga kalli elutasemega riikides nagu Taani on domeeni hind alla 100 Eesti krooni ja Norras €14.95. Siia kõrvale Eestis pakutav hinnavahemik 369EEK/€23,58 (Zone.ee) kuni 1200 krooni aasta (Cemty.ee).

Sellisel tasemel käib siis tänapäeval valetamine. Kas tõesti loodeti, et need hinnavahed ei saa avalikuks? Kui selle ettevõtmise eesotsas on olematu IT taustaga inimene, siis ei saagi asjast head nahka tulla. Mina isiklikult .ee domeeni ei kavatse registreerida. Maksta mingit ülemõistuse suurt tasu iga aasta, samal ajal kui on olemas mitu korda soodsamad alternatiivid, tundub minu jaoks mõttetuna. Aga kellel on raha ja tahtmist nuumata neid asjapulki EISi eesotsas, lasku käia.