parian
parian
parian
parian
award-rascally
award-rascally
award-rascally
award-rascally

Nagu anonüümne armastuskiri potsataks postkasti

Nii võiks öelda selle http://sayat.me/tanelr lehekülje kohta. Olgu nende feissbuukide, twitterite ja orkutitega kuidas on aga selle lehe kohta võib öelda – geniaalne. Lihtne võimalus anonüümselt öelda mida hing ihaldab ja pole (eriti) mingit võimalust teada saada kes ütles, kui just tema kirjakeelt, sõnavara vms ära ei tunne. Minu kohta on tagasidet tulnud ja mul pole täiesti ausalt öeldes õrna aimugi kellega tegu…

Natuke teistmoodi laupäev

Täna oli natuke teistmoodi laupäev. Käisin nimelt esimest (ja ma usun, et mitte viimast 😉 ) korda elus kaasa elamas üritusele, kus tantsisid hip-hopi ja breiktantsu austajad ja harrastajad. Toimus nimelt Eesti Meistrivõistlused Tänavatantsudes. “Tanel, käisid sellisel üritusel? Miks? Sind see ju ei huvita.” Nii ütles üks vana tuttav, kui kuulis, et mul on plaan sinna minna. Tõsi ta on, et ma pole nende tantsude tulihingeline fänn ja eriti ei kuula ka sedasorti muusikat aga kuna seekord tuli selline üritus praktiliselt koju kätte (Arigato on kiviga visata kodu juurest; ok, tegelt annab ikka visata) ja ükskord on ikka esimene kord, siis mõtlesin miks mitte? Ja minu jaoks, kes ma olen näinud neid tantsusid enamasti Youtube videotest ja vist korra või paar Tuuli poolt, sai ikka korraliku elamuse. Kogu see feeling, see seltskond, need liigutused, žestid, see muusika – niisama suvalist videot vaadates ei tunneta seda kohapealset üheshingamist – kuidas terve ‘crew’ annab endast 101%, et pääseda järgmisesse vooru või finaali ja kuidas publik mõnest pea-peal keerutamisest pöördesse läheb. Noh, tegelikult, suudeti seal ennast põranda peal keerutada suvalise kehaosa peal s.h käelaba, põlved, selg, kõht… Üks noormees põrgatas enda pead lausa põranda vastu, nii et kumedat matsu oli kuulda ja kõrval seisnud neiu peitis pea kätesse – ju tundus hirmus.

Ma arvan, et see käik aitas minul paremini mõista, miks neid stiile meeldib inimestele harrastada. Ise tantsimine oleks muidugi veel huvitavam aga siis annaksnii mõnigi vist küll otsad… 😆 Ja nii suur fänn ma vist ikkagi poleks. Kaasa elaks küll 🙂

SIIA on ilmunud ka mõned videod sellest üritusest ja esinejatest, sest sellesama Youtube kanali looja oli seal kohapeal ja käis kaameraga ringi. Tulemused on SIIN.

Loe edasi »

Mäng nagu elu

😉

Ühest võrgust teise

Eile õhtul tegin esimest korda elus tutvust Facbookiga ja minu leiab siit. Seni olen piirdunud Orkutis resideerumisega, sest sellest sotsiaalvõrgustikust (nagu neid kohti nimetataks enamasti) mulle täitsa piisab. Aga paraku on Facebook Eestis populaarsust kogumas ja päris mitmed tuttavad ja sõbrad seal kanda kinnitamas. Muidugi on huvi kah, mis seal toimub ja millega tegu (ikkagi 400 miljonit kasutajat seal). Esmapilgul tundub Facebook mõnevõrra konservatiivsem olevat, eelkõige oma ülesehituse ja kujunduse poolest, kui Orkutiga võrrelda, mis viimasel ajal on kuidagi… hmm… mis hea sõna kasutada… kirjuks muutunud. Aga laias laastus üsnagi sarnased mõlemad, kui võimalusi võrrelda. Saab oma tegevustest ja elust-olust teada anda, saab pilte albumisse lisada, ühineda lehtede või ettevõtmistega, mängida mänge ja noh muidugi ka sõpru ja tuttavaid võrkudes võrgutada.

Siinkohal ütleks, et nendest kahest nüüd piisab minu jaoks. Et pole mõtet kutsuda mind hi5-e või friendsterisse või kuhu iganes veel (neid kohti pole vähe 😆 ). Kui neis kõigis olla, siis kuluks vist terve päev sellega tegelemiseks, parem mitte. Minu jaoks ei ole oluline see, et ma kõigis mõeldavates võrgustikes peaksin olema, sest tegelikult nad kõik suuremal või vähemal määral dubleerivad teineteist. Suurem osa sõpru on hetkel orkutis, mõned paistavad olevat ka Facebookis, samas aeg-ajalt potsatab postkasti kiri kutsega tulla mõnda kolmandasse võrgustikku…

Ja sellest polnud veel vähe. Lisaks regasin ennast ära ka Twitteris ja püüan sealgi säutsuma hakata. Iseasi kuidas see õnnestub, sest enamasti või noh üsna tihti midagi kirjutama hakates, mõtlen, et milleks sellest kirjutada… et see tundub ju mõttetu (sellepärast ma siin üksi blogingi viimasel ajal, Tuulil pole aega kah muidugi selleks). Aga kuna seal saab ainult 160 tähemärki korraga kirjutada, siis on võib-olla lihtsam mõtteid avaldada 😆 Elame, näeme…