Õppida, õppida, õppida... siis tuleb ka armastus...
Mnjah. Uskumatu. Nüüd tuleb see võimalus ära kasutada ja kuidagimoodi matemaatika endale selgeks teha. Suurem osa aineid, mis mul teha on vaja, on ühel või teisel moel matemaatikaga seotud. Mata pole kunagi minu kõige tugevam külg olnud… Saab huvitav olema Ahjaa, pääsesin siis TTÜ-sse.
Ja need kes ütlevad, et TULE programm on täis bürokraatiat ja õppima pääsemine on lootusetu – nagu näha siis ei ole – minusugune udupea võetakse RE kohale vastu Tuleb ikka ise vaeva näha ja korralikult õiged andmed esitada. Ausalt öeldes ma kahtlesin, et pääsen TTÜ-sse, sest ma eeldasin, et leidub hulgim neid noori, kellel on vähem n.ö ära teha. Aga läks nii
Ilusat esimest septembrit kõikidele koolijütsidele
Kui mõned päevad tagasi oli postitus heinakunsti kohta, siis nüüd tualetipaberirulli kunsti kohta. Eks see kunstistiil mingil määral läheb samasse auku nende kunstnikega, kes klaaspudeli sisse kõikvõimalikke tegelasi meisterdavad. Originaalsed ja ilusad
Kaks päeva järjest olen sattunud kohtadesse kus on tulekahju. Eile oli tulekahju Haaberstis maaaluses garaažis. Olin teel koju kui märkasin, et tee ääres seisab rivis kolm päästeautot, kiirabi ja politsei. Päästjatel olid käed-jalad tööd täis – voolikud lahti keritud, hapnikumaskides päästjad sisenesid ja väljusid maaalusest garaažist, igast võimalikust avausest ja ventilatsioonisahtist tuli kirbe lõhnaga suitsu. Pealvaatajaid oli päris palju kogunenud.
Täna sattusin ma umbes kolmveerand nelja paiku mustamäe polikliiniku lähedusse sõitma ja silmasin ühe 16 korruselise tornmaja juures päästeautot. Kui olin jõudnud ennast lähedalasuvasse parklasse sättida hakkas igasugust atribuutikat juurde tulema. Kokku tuli 4 päästeautot, paakauto, redelauto, tõstukauto ja operatiivkorrapidaja. Lisaks 2 kiirabiautot ja kiirabi välijuht ning lõpuks ka tervelt 3 politseiautot. Ja seda põlenud diivani-mööbli pärast, mis ühest aknast välja lennutati. Eks need tornmajad ja üldse kõrged (suure elanike arvuga) ehitised ole tähtsama prioriteediga ja seetõttu sõidab kohale kõikvõimalikku tehnikat. Mõlemal juhul siblisid telekanalite kaameramehed ka juba ringi.
Huvitav kas homme ka kuhugi sarnasesse kohta satun – vaat et ei julgegi homme välja minna niimoodi
Mnjaa… Olen minagi näinud heinast imevigureid. Olen näinud sedagi, kuidas ülikuiv hein “Estonia” teatri laval “kompositsioonina” on olnud (ise sai samal ajal tuletõrje veevoolikutega lava kõrval oldud “juhuks kui”).
Lõuna-Eesti tripist on juba mitu head päeva möödas ja ma pole jõudnudki siia midagi selle kohta kirjutada. Twitteris sai säutsutud ja kes jälgis, need olid kursis kus me kolasime aga kes ei jälginud, neile väike lühikokkuvõte sellest kuidas mina ja mu sõbrad Lõuna-Eestis ringi kondasime.
Teisipäeval sai kõigepealt Tallinnast Tartusse mindud, seal söögi- ja joogitagavarasid täiendatud. Seejärel põrutasime Võrru, kus käisime Tamula järves ujumas. Vesi oli hea soe ja rannapromenaadi oli kolme aastaga suudetud tundmatuseni muuta (liivaranda katab nüüd muruvaip).
Võrust edasi sai mindud Meenikunno rappa, mis oli igati huvitav, sest varem polnud rabasse sattunud ja kitsast ning kohati pehkinud laudteed mööda turnimine suht umbse ilmaga oli omaette elamus. Korra suutsime matkarajalt kõrvale astuda, sest viidad puudusid ja nii tegime mitmekilomeetrise ringi.
Autot nähes oli rõõm piiritu ja edasi läksime Paidra järve äärde akusid laadima, kus mina nagu tavaks sai, polnud esimest korda. Sai ujumas käidud, vihmas grillitud (mis sai ka tavaks) ja vaadatud kuidas põlised linnavurled püüavad telgis magama jääda Esimene päev lõppes ja teine algaski nii, et mina olin oma mitmeruutmeetrises telgis üksi (teisel päeval sai seda siiski teistega jagatud), Marek enda omas ja Kiku magas autos… Kui välku lööb, siis pidavat autos turvalisem olema ja noh eks karu(d) oleks meist (minust ja Marekust) kõhu täis saanud kah ja Kikuni poleks jõudnud See “karu tuleb” teema oli pidevalt päevakorral, sest esimese päeva õhtul tundus nagu keegi liikus telgi ümber ja mulle saadeti teisest telgist smse sisuga “kas kuuled ka kedagi liikumas”
Pardli uued terad maksavad rohkem kui uus pardel ise Sama nagu tindiprinteri soetamine - hiljem on odavam sama printer uuesti osta 22/08/2010 19:00
Piusa koopad on vägevad, ilm on ka "suurepärane". Praegu Rõuges telgis võitleme mäest alla veeremisega. Homme munamäele, õhtuks koju 18/08/2010 22:53
Jaaniraotu linnud ja Lasva laulvad trepid seljataga, nüüd Piusa koopad 18/08/2010 15:09
Hommik metsas algab linnulaulu äratusega juba varavalges 18/08/2010 09:17
Päikesest sai äike lõpuks aga Paidra jrve äärde sai siiski tlkima jäädud. Grillvrstid maitsesid hästi Jaaniraotus homme tna ei jõudnd. 17/08/2010 21:46
Võru Tamulas ujumas käidud, edasi Jaaniraotu talu külastama ja siis telkima, grillima. Päike ja 30 kraadi, nice 17/08/2010 14:46
Loading ...
Kolmapäev, 1. september 2010, 9:00
Ahjaa, pääsesin siis TTÜ-sse.
Tuleb ikka ise vaeva näha ja korralikult õiged andmed esitada. Ausalt öeldes ma kahtlesin, et pääsen TTÜ-sse, sest ma eeldasin, et leidub hulgim neid noori, kellel on vähem n.ö ära teha. Aga läks nii 
Kirjutas: 
Sildid: 
Esimene päev lõppes ja teine algaski nii, et mina olin oma mitmeruutmeetrises telgis üksi (teisel päeval sai seda siiski teistega jagatud), Marek enda omas ja Kiku magas autos… Kui välku lööb, siis pidavat autos turvalisem olema ja noh eks karu(d) oleks meist (minust ja Marekust) kõhu täis saanud kah ja Kikuni poleks jõudnud 
18/08/2010 22:53
Kommentaarid