parian
parian
parian
parian
award-rascally
award-rascally
award-rascally
award-rascally

Jalgrattahooaeg täies hoos

Selle aasta jalgrattahooaeg on täie hooga alanud. Olen saanud alles teist kuud sõita aga juba on kogunenud üle 750km. Tegelikult pole ka imestada, sest korralikke jalgrattateid on päris mitu tehtud mida mööda on lausa lust sõita. Näiteks on valmis saanud Ehitajate tee ja Paldiski mnt vaheline kergliiklustee, mis võimaldab Haaberstist mõnusalt sõita Stroomi randa, kuhu see kergliiklustee välja viib. Juba eelmine aasta valmis Ehitajate tee ja Akadeemia tee vaheline kergliiklustee. Samuti on võimalik sõita Harkust Laagrisse mööda vinget jalgrattateed ja valmimas on ka Paldiski maanteel asuv kergliiklustee Järvekalda teest Tähetorni tänavani – viimast olen paar korda juba kasutanud – korra rühkisin seda mööda üles Harku poole ja mõni päev tagasi tulin seda mööda tagasi. Sealne tõus on päris arvestatav.

Täna sõitsin üht marsruuti pidi, mida mööda olen sel aastal juba sõitnud. Mööda kaht esimest eelpool nimetatud kergliiklusteed pidi Stroomi randa, sealt kunagisele kultuurikilomeetrile, siis sadamasse ja lõpuks sealt Piritale. Ja siis sama teed mööda tagasi.

40km

Siis olen sõitnud mööda Harku-Nõmme kergliiklusteed Hiiule, sealt Laagrisse ja siis tagasi koju mööda Instituudi tee ääres olevat uut kergliiklusteed ja veel uuemat Paldiski maantee kergliiklusteed:

21km

Üks kolleegidest mõtles välja järgneva marsruudi – mööda Harku-Nõmme kergliiklusteed Tähetorni tänavani, sealt Harku metsa, sellele ring peale. Seejärel suund Nõmmele, Nõmme mäest alla ja mööda Ehitajate teed tagasi Haabersti suunas. Ehitajate teel toimus teeületus ja suund läks värskeltvalminud kergliiklusteele, mis viib Haaberstist Stroomi randa. Stroomi ranna lähistelt keerasin vasakule Rocca Al Mare poole, möödusin Vabaõhumuuseumist, läbisin Kakumäe ja jõudsin otsapidi Rannamõisa teeni. Sealt sõitsin mööda kergliiklusteed Tiskreni ja tulin sealt tagasi Harku järve taha ja siis koju. Mõnus ring, mida mööda sõidan veel. Selle ringi lõpus, tõenäoliselt kuskil Harku järve taga sain esimese ratta rehvi augu, mis oli pisike aga piisavalt suur, et rehv saaks tühjaks. Selle hooaja esimene. Eelmine aasta sai 3x tagumist rehvi parandatud.

44km

Üks päris mõnus ring on Tallinnale tiiru peale tegemine. Mööda juba tuttavat kergliiklusteed Stroomile, sealt kultuurikilomeetrit mööda Piritale, sealt Lasnamäele, siis Suur-Sõjamäele, Järvele, Nõmmele ja tagasi koju. Parajalt pikk ja mõnus pea 3h vuramine. Sellest järgmine samm oleks sõita ümber Ülemiste järve. Eelmine aasta tegin seda ja see oli toona üks pikimaid rattasõite.

53km

 

Laagrist viib väga hea kergliiklustee Sauele – Lääne suunalise raudtee kõrvalt. Seda teed olen sel aastal sõitnud ja sõidan veel. Hea marsruut sugulastele külla minemiseks 🙂

52km

Teine kergliiklustee, mida mööda mul meeldib sõita on Männiku tee ääres – mitmete kilomeetrite pikkune tee viib Sakuni välja. Allpool olevat marsruuti proovisin esimest korda – Laagrist Männiku teeni ei viigi nii häid teid. Kui just mööda Tallinna ringteed ei sõida aga see pole eriti minu jaoks.

42km

Üks põnevamaid ja enim väljakutseid pakkuv sõit oli ettevõtte suvepäevadele Roostale sõitmine koos kahe kolleegiga. Polnud seni veel kahe päevaga üle 100km maha sõitnud aga sel korral tuli 135km kokku, mis oli minu jaoks eneseületus. Kõigepealt sai hommikul kella 7 ajal sõidetud rattaga Hiiule ja sealt rongiga Vasalemma. Sealt sõitsime siis ratastel Roostale. Järgmine päev tulime sama teed mööda tagasi selle vahega, et mina sõitsin taas Vasalemmast rongiga Tallinna aga kolleegid sõitsid ratastel Tallinna – see tegi 90km. Minu jaoks oli see liig. See oli esimene kord sõita kümneid kilomeetreid mööda maanteid, mis tegelikult oli üsna hirmutav, arvestades meie liikluskultuuri. Aga helkurvestid olid seljas ja püüdsime ennast nähtavaks teha. Ühtegi ohuolukorda õnneks ei tekkinud. Pole vist vaja mainidagi, et kohale jõudes olime tehtud mehed, sest olime ainsad, kes ratastel kohale tulid 🙂

135km

Kui nii edasi läheb, siis saab eelmise hooaja 1600km korralikult ületatud 🙂 Ma loodan, et ilmad soosivad seda ettevõtmist. Lisaks heale enesetundele ja huvitavatele marsruutidele on see ka tervisele kasulik. Üks 40…50km sõit koos korralike tõusudega mõjub kehakaalule hävitavalt.

Tali tuli tagasi

Selline vaatepilt avanes eile õhtul Andineemel. Maa oli valge. Ja on ka täna, kuigi päike teeb oma halastamatut tööd ja kui mitte täna õhtuks, siis homseks on maa must. Räästad kõikjal tilguvad.20170413_185730

See postitus on siis selle aasta esimene. Ei teagi kuidas nii on läinud, et midagi pole kirjutanud aga ju siis pole olnud jutusoont. Aga ega midagi uut päikese all polegi. Jõusaalis läheb tegusalt. Personaaltreener tegi just uue treeningkava ja nüüd enam-vähem kõik lihased valutavad 😀 Polnudki juba aasta jagu kava muutnud. Millalgi kirjutan sel teemal pikemalt. Jalgratas sai nädal tagasi hooldusesse viidud ja peakski selle sealt ära tooma. Tahaks juba sõitma. Eelmise aasta laeks jäi umbes 1600km, mis harrastaja kohta pole paha. See aasta plaaniks veel rohkem sõita 🙂

20170408_155151

Jõulukaardid ja lõuendid Helevalgest

Saadan juba hulk aastaid jõulukaarte sõpradele ja lähedastele. Kui varasematel aastatel olen kaarte ostnud supermarketist, siis sel aastal otsustasin teha teisiti. Nimelt jäi mulle facebookis silma selline ettevõte nagu Helevalge. Nad teevad lisaks fotolõuenditele, -tapeetidele ja seinamaalingutele ka postkaarte. Mõeldud tehtud. Saatsin neile ühe enda tehtud pildi küsimusega milline see võiks postkaardil välja näha. Juba loetud tundide pärast saadeti mulle e-kirja teel näidis. Ma ei mõelnud pikalt – andsin tellimuse sisse, sest jõuludeni oli sel hetkel umbes nädal ja teades kuidas Eesti Post Omniva töötab tuleb juba varakult oma kirjad teele panna. Mõni päev hiljem olidki postkaardid ilusasti pakituna postkastis. Ja tulemus…

Postkaardid Helevalgest

…üle ootuste hea. Mina olen rahul ja kui aus olla, siis sellist tulemust ma ei oodanud. Tegelikult ma ei osanudki midagi oodata, sest pole varem postkaarte tellinud. Aga see krobeline paber ja see, et tegemist on minu tehtud pildiga lisas minu jaoks sellele kaardile veel rohkem väärtust. Kogu tellimisprotsess ja suhtlus oli väga meeldiv ja tekitas positiivse – klient on kuningas – tunde. Need, kes said kaardi olid positiivselt üllatunud. Ja kuna kaart sai niivõrd hea, siis on plaan tellida sama pilt fotolõuendina seinale. Neid pilte on tegelikult veel, mida näeks suurima heameelega lõuendil…

Nii et mina soovitan Helevalget soojalt 🙂

Kokkuvõtete ja eesmärkide aeg

Käes on aasta viimane päev ja on paras aeg teha kokkuvõtteid nii treeningutest, kui ka panna paika järgmise aasta eesmärgid. 2016 aastal külastasin 191 korda MyFitness Mustamäe jõusaali. Kõige rohkem – 25 korda nüüd detsembris. Novembris ja märtsis käisin jõusaalis 24 korda. 23 korda sai külastatud jõusaali oktoobris. Kõige vähem, 9 korda, külastasin jõusaali augustis – aga siis sai ka üksjagu puhatud. Suvekuudel sõitsin päris palju jalgrattaga – sel aastal tervelt 1500km. Võrdluseks eelmisel aastal sõitsin ainult 300km. Alates veebruarist, kui treenima hakkasin, kuni tänaseni olen kaalust alla võtnud 34 kg, mis on vähem kui ma lootsin aga parem ikka kui mitte midagi 🙂 Aasta lõpu ponnistusi on häirinud pühad ja kuigi olen hoidnud ennast söömise osas tagasi, on kilod visad kaduma.

Detsembri alguses saadeti tööandja poolt regulaarsesse tervisekontrolli ja seal soovitas töötervishoiuarst pöörduda kiiremas korras perearsti poole, sest vere näitajad on halvad. Tegingi seda. Tulemus – vere rauasisaldus on väga madal ja rauadepood on tühjad. Hemoglobiiniga on asjad õnneks enam-vähem kombes. Perearst kirjutas mulle välja rauatablette, mida nüüd pea kuu aega olen võtnud. Jaanuari alguses saab kordusanalüüsidele mindud, loodetavasti on seis parem. Tunda annab see vaimse väsimusena, füüsiliselt on jaksu küll ja veel.

Aasta sportlase karikas oli välk selgest taevast

Aasta sportlase karikas oli kui välk selgest taevast

2017 aasta eesmärkidest? Kaalule astudes tahaks näha kahekohalist numbrit. Praegu on sellest veel üksjagu puudu. Ma usun, et see pole võimatu – peab toitumiskavast ja senisest treeningurutiinist kinni pidama. Ootan juba suve, kui saab jalgratta talvekorterist välja tuua ja vurada Nõmme-Harku kergliiklusteel. Samas on jõusaali külastamine saanud minu elu üheks osaks ja ei kujuta elu enam teisiti ettegi.

Hoian oma motivatsiooni kõrgel lausega – kõik, mida ma jõusaalis teen, teen iseendale 🙂 See meeldib mulle.

Trennihullus: -30 ja rohkem veel

Minu viimasest postitusest on möödas mitu kuud ja vaikus siin blogis ei tähenda seda, et ma oleks püssi põõsasse visanud ja loobunud trenni tegemast, oh ei, vastupidi – olen jätkanud samas vaimus. Lihtsalt… suvi ja eriti puhkuse aeg mõjus nii treenimisele, kui ka kaalu alandamisele pärssivalt. Seda positiivsem oli tõdeda, et eelmise nädala lõpus kaalule astudes nägin numbreid, mis näitasid mulle, et olen alates veebruarist, kui regulaarset treenimist alustasin, kaalust alla võtnud 30kg. Tänaseks on selleks numbriks juba 31kg. 9 kuuga. Pole paha. Vist. Eks alati saaks paremini.

Juulis ja augustis puhkasin paar nädalat ja sel ajal jõusaali ei külastanud. See andis tunda. Juuli keskpaigaks olin jõudnud umbes -26…27kg juurde aga augusti keskpaigaks olin tagasi -22…23..24kg juures ehk siis mitte ei võtnud alla, vaid juurde. Muidugi võttis selle kõige tasa tegemine aega ja selleks kulus terve september ja pool oktoobrit. Kuigi see kõik mõjus üsna demotiveerivalt ei andnud ma alla, sest sarnast seisakut, et mitte öelda tagasiminekut, on ka varem olnud ja siis sain sellest sihikindlusega jagu. Toimis ka seekord. Ja toimib ka edaspidi. Tuleb olla järjekindel ja mitte alla anda 🙂

Motiveerivalt mõjub ka see, kui nii lähedased, treener, kui ka töökaaslased ja sõbrad näevad progressi, innustavad või tulevad rääkima. Nii mõnigi on imestanud, et igapäevaselt jõusaalis käin ja küsinud kas see tervisele ei hakka. Olen siis vastanud, et tuleb piiri pidada ja targalt treenida. Mitte üle pingutada. Ikka tasa ja targu, step by step edasi liikuda. Mul ei ole kiiret kuhugi. Praegu on rutiin selline, et vähemalt 6x nädalas külastan jõusaali ja korraga üritan vähemalt tund aega jõusaalis miskit kasulikku teha. Rattahooaja olen selleks aastaks lõpetanud. Sõidetud sai igatahes mitu korda rohkem, kui eelmine aasta. Rattaga sõitmise asemel väntan jõusaalis velotrenažööri peal ja kõnnin kõndimislindil. Mõtlen kas lülitada programmi ka ujumine, sest üsna kodu ligidal on ka ujumisbassein… Enesetunne on hea, kuigi paar nädalat tagasi sai külmetatud ja köha ning nohu vaevas.

Usun ja loodan, et juba kuu aja pärast on saavutatud -35. Siis on jäänud veel 15kg maagilise -50ni. Praegu rügan ja mässan jõusaalis selle eesmärgi nimel. Sel aastal seda vist ei saavuta aga ehk järgmise aasta alguses 😛

Pilt pixabay-st.

Mida, millal ja kui palju

Pealkirjas kirjutatud lause lõpetaks nii – kõik oleneb sellest mida, millal ja kui palju suhu pista. Mina olen sellest aru saanud, et need pole ainult tühipaljad sõnad vaid nii ongi. Nagu öeldakse – oma kogemus loeb. Hiljuti lugesin Postimehest üht artiklit – Personaaltreener “Miss kõhulihas”, kus personaaltreener Ele-Ly Rahumägi räägib oma kogemustest. Näiteks jätavad inimesed menüüst ära süsivesikud, mis on pidevalt trenni tegeva inimese jaoks väga olulised. Või siis süüakse õhtul ainult puuvilju aga mitte liha, kala, muna, köögivilju. Ja süüakse vähe. Kusjuures seda juttu kuulen minagi päris tihti, et tuleks vähem süüa. Tegelikult tuleks tõesti vähem süüa aga tihedamalt ja tervislikumalt. Ikka väga palju aastaid oli mul kaks toidukorda päevas – lõuna- ja õhtusöök. Peale seda, kui personaaltreener tegi mulle toitumiskava, olen söönud 5…6 korda päevas, mis tundub palju aga tegelikult on kogused tagasihoidlikud – ma ütleks, et pea kaks…kolm korda väiksemad. Ehk nagu artiklis personaaltreener Ele-Ly kirjutab – kui peale söömist on energiat ennast liigutada ja välja minna ja midagi teha, siis on õige kogus söödud aga kui tuleb uni peale ja üldse midagi teha ei viitsi, siis on söömisega üle pingutatud.

Mina ei söönud näiteks varem hommikuti eriti midagi. Esimene toidukord päeval oli lõuna ajal. Nüüd algab iga hommik pudruga. Sama kirjutatakse selles artikliski, et pudru on alahinnatud. Ometi on hommikusöök päeva olulisim eine. Miks siis ei sööda hommikuti? Eks oma osa on tõenäoliselt kiirel elutempol – lihtsalt pole aega (midagi vaaritada). Samas on tegelikult olemas kõikvõimalikke kiirkeeduputrusid, mida saab kiirelt ja üsna lihtsalt valmistada. Ja eks tegelikult saab selle pudru ka varem valmis teha ja hommikul väiksema koguse üles soojendada. Minu hommikupudru menüüs on tatar, maisitang ja odratang.  Aga eks ole ka inimesi, kes lihtsalt ei saa ei suuda või ei taha hommikul 7…8 ajal süüa ja soovivadki hiljem süüa. Minul näiteks kell 10 tuleb juba lõunaoote aeg.

Mulle meeldib see artikkel eelkõige seetõttu, et sealt kumab läbi põhimõte – kõike tuleb võtta mõistusega. Nii söömist, mitte söömist kui ka trenni tegemist. Tuleb süüa aga õigel ajal ja õige kogus ja kui trenni teha, siis mitte üle pingutada ja ka peale trenni korralikult süüa. Olen isegi võtnud asja väga rahulikult ja jõusaalis raskusi järk-järgult suurendanud aga nii mõnigi kord olen tundnud, et see uus raskus on ikka liig mis liig. Üle ei taha pingutada aga samas tahaks, et tuleks ka tulemusi. Aga eks kindlasti nii palju, kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid praktikaid ja kui üks ütleb üht ei pruugi see ühtida kellegi teise arvamusega. Meediastki võib lugeda aeg-ajalt ühe, siis teise ja lõpuks kolmanda treeneri või toitumisnõustaja soovitusi ja nõuandeid ja mõnikord lähevad need omadega vastuollu. Eks igaüks peabki siis ise selle kuldse kesktee leidma ja kõik korralikult läbi mõtlema. Või siis usaldama oma kogemusi ja inimesi, kes on õige suuna kätte näidanud 😉

Tulemustest rääkides, siis täna hommikul kaalule astudes nägin, et alates treenimise alustamisest olen kaalust alla võtnud 25kg. Olen endaga rahul 🙂 sest poole aastaga on asi jõudsalt edenenud. Aga kindlasti see raske ja sihikindel töö jätkub. Niikaua kui vähegi on veel ilusaid ilmasid kavatsen sõita võimalikult palju rattaga ja ka jõusaali külastan jätkuvalt. Sel nädalal on iga õhtu olnud sisustatud ka ujumisega.

Trennihullus: -20 ja muudkui langeb

Eile hommikul kaalule astudes kuvas kaal numbreid, mis näitasid mulle, et olen veebruari keskpaigast, kui sai treenima ja toitumist jälgima hakatud, tänaseni kaalust alla võtnud kokku 20kg. See mõjus motivatsioonile ergutavalt, sest sellist progressi on meeldiv näha. Selguse huvides (eelmises postituses polnud konkreetset kuupäeva) olgu mainitud, et -15 oli 2.06 ja -20 3.07 ehk siis laias laastus kuu ajaga olen kaotanud 5kg 🙂

Ma arvan, et tulemust toob nii toitumiskava jälgimine (mis vahepealsete jaanipühade tõttu nii lihtne polnudki), kui ka korralik trenn. Olen näinud, et näiteks paaritunnine jalgrattasõit annab päris suure efekti ja ühe korraga võib kaotada isegi paar kilo. Tõsi, mingi osa sellest tuleb söögi-joogiga tagasi, sest selle paaritunnise pingutuse käigus kaotab organism üksjagu vedelikku. On küll veepudel alati kaasas aga sellest ei piisa.

Olen loobunud nutitelefonis (ja ka paberil) toitumise üle arvestust pidamast, sest tarbin suht-koht samu toiduaineid ja olen üldjoontes selgeks saanud, kui palju üks või teine toiduaine kaloreid annab. Ei viitsi eriti seda arvestust pidada, eriti kui sisestamine läheb meelest ja peab tagantjärgi hakkama mitme toidukorra või päeva sööke sisestama. Vee tarbimise üle veel pean arvestust. See ei tähenda seda, et enam ei järgiks päevase kaloraaži normi – see on ikka A ja O. Ja seda vaatan ka ikka mida, millal ja kui palju suhu pista.

Rattaga sõites püüan sõita järjest kaugemale ja rohkem. Eelmisel laupäeval sai maha sõidetud 50km – Tallinnast Sakku ja tagasi. Sinna viib suurepärane jalgrattatee ja ilm oli ka rattaga sõitmiseks väga hea. Iganädalane kilometraaž on ligi 100km. Olen see aasta sõitnud rattaga rohkem, kui terve eelmine aasta kokku. Ükspäev sai juba ratta tagumised pidurid välja vahetatud…

2.07 rattasõidu marsruut

Egas muud, kui jätkan samas rütmis. Mõelda vaid, et -25 polegi enam nii kaugel… 😛

Trennihullus: asi edeneb tasa ja targu (-15)

Paar nädalat tagasi jõudsin järgmise verstapostini milleks oli siis kaalu 15kg kaotamine 🙂 Ehk siis kahe kuuga -5kg. See on võtnud rohkem aega, kui ma oleks lootnud ja tahtnud aga ega see ei peagi kerge ja kiire olema. Tegelikult võtabki tulemuse saavutamine aega ja selleks on vaja ära teha palju tööd ja näha vaeva. Niisama diivanil lösutades ei juhtu mitte midagi. Ma arvan, et see -15kg on ka juba tubli tulemus. Kui varem külastasin jõusaali vähemalt viiel päeval nädalas, siis viimased paar nädalat olen trenni külastusi vähendanud kolmele korrale nädalas aga ülejäänud kahel päeval sõidan jalgrattaga. Lisaks siis nädalavahetus. Ja seegi mõjub… Nüüd ootan huviga, millal saabub -25kg kaalukaotust. See võiks juhtuda kui mitte see kuu, siis järgmine kuu. On mida oodata. Peeglisse vaadates veel eriti muutusi pole märganud aga mõned riideasjad mahuvad küll kuidagi lahedamalt selga 😀

Jalgrattaga sõitmine on kuidagi erakordselt meeldima hakanud. Eelmine nädal “avastasin” enda jaoks Nõmme-Harku terviseraja ja olen nüüd tööpäeviti teisipäeval ja neljapäeval käinud seal metsaradadel sõitmas ja vahest ka nädalavahetusel. Tavaliselt olen teinud üks või kaks 7-8km pikkust ringi. Sellele lisandub siis sinna sõitmine ja sealt koju sõitmine, mis lisab umbes 2x nii palju kilomeetreid. Olen üritanud päevast kilometraaži hoida 20…30km kandis – see nädal olengi sõitnud 95km. Eelmine nädal tuli isegi rohkem – 135km. Lisaks olen sõitnud paar korda Haaberstist Piritale kasutades selleks Haabersti-Stroomi kergliiklusteed ja nüüdset kultuurikilomeetrit, mis on väga hea kergliiklusteega ääristatud. Eelmine nädal sai reede õhtul osaletud tour’D ÖÖ suvetuuril, mis oli väga omapärane kogemus – paar tuhat jalgratturit sõitsid A le Coq Arena juurest Pirita velodroomile läbi linna sumeda, tõsi küll päris jaheda, suveõhtu. Sealt kuskil kella 00…01 ajal tagasi Haaberstisse sõita oli põnev – polegi varem öösel pimedas rattaga sõitnud.

Loe edasi »